Hirm saab tõeks: osal viljapõldudest on tarvis hakata taas rohtu kasvatama

Lehmade arv on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud ja seetõttu ei lähe enam vaja ka nii palju rohumaad. Eestis esmakordselt peavad rohumaa viljapõldudeks tegijad rohumaad taastama hakkama.

Kui veisekasvatusel läks hästi, tehti püsirohumaad juurde. Kahel viimasel aastal, mil piimakarjakasvatusel ei läinud enam hästi, hakati rohumaad üles harima ja külvati sinna teravilja, kuna sellega teenis rohkem. Eestil on aga Euroopa Liidu kehtestatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Selle eesmärk on süsinikdioksiidi sidumine, taimestiku ja loomastiku liigirikkuse ja mitmekesisuse säilitamine, rohestamine ning loodushoid. Mõne aasta eest, praegu kehtivat põllumajanduseelarvet ja sellega seotud programme ette valmistades, kehtestas Euroopa Liit uue referentsi kõikidele liikmesriikidele. Niisiis tuleb Eestis kevadel tagasi rajada ligi 8000 hektarit püsirohumaad. PRIA saatis läinud aasta lõpuks kirja 1722 põllumehele, kes olid viimase kahe aasta jooksul püsirohumaad liiga palju üles harinud.