Põlva linna jagu lagunevaid KORTERMAJU ootab suure rahakotiga uusi elanikke või lammutamist

Maaleht uuris kõigist Eesti valdadest, kui palju on maapiirkondades probleemseid nõuka-aegseid kortermaju. Sellest lehenumbrist saate lugeda kaheksat lugu sellest, millised probleemid on nende tondilossidega ning milliseid positiivseid lahendusi on leitud.

139 tühja ja 136 pooltühja kolhooside-sovhooside ajal ehitatud kortermaja üle Eesti, lisaks loendamatul hulgal elaniketa kortereid. Selline pilt avaneb küsitlusest, mille toimetus korraldas kohalike omavalitsuste seas. Kolhoosikorra lagunedes hakkasid tühjenema ka majandite ehitatud kortermajad. Põllumajandus ei vajanud enam nii palju töökäsi ja inimesed liikusid sinna, kus said tööd. Suurematesse keskustesse või ka välismaale. Kõige rohkem tühjaks jäänud korrusmaju on Eesti südames – Järvamaal, mis on tuntud põllumajanduspiirkond. Kuid korrusmajade tühjenemine pole põhjustatud ainult inimeste lahkumisest maalt. Paljud endised kolhoosnikud-sovhoosnikud on nüüdseks manala teele läinud, nende lapsed ja lapselapsed ei ole aga huvitatud korterist kauges maanurgas. Kui kohapeal pole tööandjaid, ei õnnestu korterit ka müüa. Nii jäävad kortermajja elama sageli ainult need, kel muid võimalusi pole. Kui aga korteriomanikud ei suuda maja ühiselt hallata, hakkabki see lagunema.