Kaitsealad ei jäta tselluloosivabrikule kuigi palju ruumi

Uue ja ülikalli tselluloositehase võimalik asukoht tekitab keskkonnaorganisatsioonides kõhklusi ning sobivaimat lahendust ei oska esialgu veel keegi välja pakkuda.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on tehase toorainena tarbitava puidu maht kolm miljonit kuupmeetrit aastas. Ta märgib, et kuna juurdekasvust rohkem raiuda ei tohi, on oluline saada selgust, mille arvelt tehase tarbitav puidukogus tuleb. Sellise suure arendusega peab Tüüri sõnul kaasnema kindlasti keskkonnamõjude hinnang ning analüüs negatiivsete mõjude minimeerimiseks. Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ja Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht Riho Kinks ütleb, et veetarbest lähtuvalt sobiva asukoha paika ei oska arvata enne, kui arendajatel on selgunud täpsem plaan ja hakatakse hindama keskkonnamõjusid. Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane kinnitab, et mets on Eestile – sellisel kujul, nagu me seda praegu tunneme – eksistentsiaalse tähtsusega ökosüsteem. Laane tõdeb, et see mitte ei näi vale, vaid on vale ja pealegi korruptsiooniohtlik olukord, sest riigimetsast raiutakse paratamatult suur osa rajatava tootmise toorainest.