Päästeliit soovitab paindliku päästesüsteemi kujundamisel eeskuju võtta podiseva saare samariitlastelt

Oktoobris viibis Eesti vabatahtlikke päästjaid ühendav Päästeliidu juhatus koos nõukogu liikmetega koolitusvisiidil Islandil. Saarel, mis podiseb ja purskab.

Arvestades saareriigi tagasihoidlikku elanike arvu ja eraldatust muust maailmast, on suudetud välja arendada paindlik päästesüsteem, millest oleks üksjagu õppida ka Eestil.

Päästeliidu esindajad tegid kohalike vabatahtlike päästjate eestvedamisel ringi peale kogu saareriigile, külastades kokku viit maa- ja merepäästekomandot Dalvíkis, Egilsstaðiris, Fáskrúðsfjörðuris ja Víkis.

Maa- ja merepäästekomandod on Islandil komplekteeritud vastavalt asulate vajadustele. Suuremates linnades, nagu Reykjavík, on tööl kutselised päästjad. Väiksemates paikades, nagu näiteks 1400 elanikuga Dalvíkis kasutatakse segamudelit, kus komandot juhib vahetustega üks palgaline kutseline, kuid kogu ülejäänud meeskond koosneb piirkonna vabatahtlikest.

Saareriigi päästesündmustel on oma eripära. Üsna palju komandode tehnikat, päästjate väljaõpet ja reaalseid juhtumeid on seotud inimeste otsingute ja lumevangist vabastamisega. Sellest ka hiiglaslike rehvidega maasturid, lumekelgud ja roomiktraktorid.

Tulekustutamise vallas on kasutusel nii suured päästeautod kui ka selleks kohandatud väiksemad pikap autod, mis on suutelised kandma sama palju vett ja tehnikat kui vanemad Gaz 66 tüüpi masinad. Teravmeelsematest leiutistest jäi meie vabatahtlikele silma kanderaam, millele oli kannatanu hõlpsamaks vedamiseks pandud alla üks suur veokiratas, emaabitarvikute järelkäru, kust võis leida kõik vajaliku suurema hulga kannatanute abistamiseks ja koormarihmade mehhanismil põhinevad teisaldatavad toed liiklusõnnetustel sõidukite või nende osade fikseerimiseks. Kõik need ja mitmed teised lahendused pärinesid kohalike päästjate endi insenertehnilisest varasalvest.

Merepääste valdkonnas üllatas ka kogenenumaid merekarusid Fáskrúðsfjörðuri komandole annetustest soetatud, Reykjavíkis toodetav merepäästekaater, mille kiiruse ja manööverdamisvõimega toimetulekuks tuli toolide küljes olevatest käepidemest kõvasti kinni hoida. Elektroonikat täis tuubitud kaater oli võimeline seirama juhtpuldist kõiki suundi tänu erinevatele tele- ja radarilahendustele.

Víki linnakeses tutvusid vabatahtlikud päästjad kriisisituatsiooni keskusega, mis valmistub õige pea lähedalasuva Katla-nimelise vulkaani purskeks. Tegemist saab olema võimsama plahvatusega kui seda oli 2010. aastal Euroopa lennuliikluse seisma pannud Eyjafjallajökulli tuhapilv. Linnake jääb määramata ajaks täielikult omapead, sest mõlemad linnast väljuvad maanteed ujutab tõenäoliselt mõne hetkega üle liustiku sulavee ja muda mass. Inimelude säästmiseks on seatud sisse kolmeastmeline hoiatussüsteem, harjutatud evakutatsiooni ja seatud sisse kogunemispunkt.

Üsna palju õppimisväärset on seotud ka vabatahtlike rahastamisega. Näiteks on Islandil kogu ilutulestiku müügiga seotud õigused antud vastavalt seadusele vabatahtlike päästjate kätte. Müügitulu investeeritakse päästetehnika ja infrastruktuuri käitlemisse. Kontaktid Islandi vabatahtlike päästjate jätkuvad juba sel suvel, mil sealsed vabatahtlikud teevad Päästeliidu esindajatele vastuvisiidi Eestisse.