Kuidas sattusid karuott ja rohunepp valdade vappidele?

Haldusreformi käigus kaob unustusse ka praeguste valdade sümboolika. Enamasti üheksakümnendatel loodud valdade vapid väljendavad visuaalsete kujundite kaudu üsna ilmekalt paikkondade eripära. Vallavappidelt vaatab vastu mitmekesine galerii Eestimaa loodust.

Lähenedes heraldikale zooökoloogilisest vaatepunktist, võiks vappide looduslikke elemente jagada kaheks – botaanilisteks ja zooloogilisteks. Taimi on kasutatud mõnevõrra rohkem, kuid zooloogiliste motiivide – imetajate, lindude, kalade ja putukate – puhul hakkab silma suurem liigirikkus. Imetajad on leidnud kasutamist 17, linnud 16, kalad kaheksal, putukad kolmel ja vähk ühel korral. Mõned vapiloomad on tugevalt stiliseeritud, teised on pärisloomade sarnased, mõne kindla liigi esindajad. On mitu varianti, kuidas elusloodus on vapile jõudnud.