Vigala Sass: teise inimese vähk ei olegi nii tähtis kui oma nohu

Siis hakkas kõik tuhmuma, kuskil 15-20 sekundi jooksul. Ütlesin, et olen väsinud ja aitab, sest loeng oli minu meelest kestnud juba 1,5-2 tundi, tegelikult siiski ainult 50 minutit.

false

Pöörasin ringi, et tooli juurde minna, hakkasin aga komberdama, sest ei tunnetanud enam ümbrust. Kõigi ees võeti mu silmilt maha kaks rätti ja nende vahel olnud must paber. Olin väga väsinud, pea kohises ning meelekohad tuksusid kõvasti. Vaatasin ringi ja taipasin, et asi on mäda. Ma ei tundnud kohta ära, kõik nagu liikus siia-sinna. Palusin, et mulle antaks 10-15 minutit aega puhata. Veerand tunniga oli esimene pinge möödas ja näod hakkasid oma vormi võtma, kuid ainult nii, et ma inimesed ära tundsin. 2-3 kuud hiljemgi olid inimesed mu jaoks justkui maskides ning ma rääkisin nendega nagu mitte mina, vaid keegi võõras. Samal ajal oli mõistus aga selge.