DELFI TV DOKUMENTAAL | Elu maailma suurimas Süüria sõjapõgenike laagris

Zaatari on Jordaania suuruselt neljas “linn", mis asub 12 km kaugusel Süüria piirist. Põgenikelaagris elab 5,3 ruutkilomeetril 80 000 inimest.

Võrdluseks: Pärnus elab kaks korda vähem inimesi, aga Pärnu pindala on kuus korda suurem (enne omavalitsuste ühinemist).

Ivar Soopan jälgis kaks päeva Zaataris, kuidas süürlased kitsastes tingimustes oma elu on korraldanud. Laager toimib nagu tavaline linn, ainult et kõigi sealsete elanike kodud on ajutised konteinerelamud, neis pole korralikku kütet või jahutust ning ka pesemisvõimalused on piiratud.

Osa süürlasi on seal elanud juba ligi viis aastat ja pole näha, et nad saaksid niipea kodumaale tagasi minna.

"Olin Zaataris nagu kärbes seinal – käisin laagris ringi, istusin ühe ja teise juures ning lihtsalt filmisin kõrvalt nende tegemisi," ütles Soopan. "Ega seal olegi midagi öelda – pilt räägib ise, kuidas see elu seal kulgeb. Inimesed olid sõbralikud ning toredad, kaamera kedagi ei hirmutanud ega muutnud ka üleliia edevaks, nagu vahel juhtub."

Fakte Zaatarist:

Alates laagri avamisest 2012. aasta juulis on sealt läbi käinud 462 000 põgenikku. Kõrghetkel elas laagris korraga 200 000 inimest.

57% elanikest on alla 24 aasta vanad, neist 20% on vähem kui 5-aastased. Viiest perekonnast ühes on perekonnapeaks naine

Iga nädal sünnib laagris keskmiselt 80 last. 11 koolis õpib 20 800 last. Zaataris on kaks haiglat 55 voodikohaga, 9 tervisekeskust ja üks sünnitusosakond.

Iga laagri elanikku varustatakse päevas keskmiselt 35 liitri veega. Kogu laagri peale makstakse seal töötavatele põgenikele päevas kokku ligi 43 000 eurot.

Laagris on 27 kogukonnakeskust, mis aitavad põgenikke igapäevaprobleemides