Kodumets, eramets või riigimets – mets on mets

Meie maa metsade olukord ja nende kaitse puudutab paljusid ning asjata ei pea me ennast metsarahvaks, sest metsaga koos on meie kultuur siiani arenenud.

Samas otsustab selle ainulaadse elukeskkonna hoidmise üle väga väike rühm inimesi. Nad ei tea, et nad otsustavad ka meie rahva ja rahvuse tuleviku üle. Meie ja järgmiste põlvkondade elu kvaliteet oleneb sellest, millised on praeguste otsustajate teadmised, kultuuritunnetus, aga ka ahnus ja ülbus. Sellest väikesest seltskonnast sõltub liiga palju. Nii suurt vastutust tuleb osata kanda, sellest tuleb osata ka loobuda, kui ei suuda ega oska. Kas me võime neid inimesi usaldada? Lugu on tänapäeval selline, et kohalikul omavalitsusel pole riigimetsagi suhtes suurt midagi öelda, veel vähem saab ta mõjutada erametsaga seonduvat.