Valus tõde vaese pere argipäevast: lapsed on mu peale tigedad, sest ma ei saa neile midagi lubada

Võõrandumine ja hoolimatus on tänapäeva Eestis omandanud enneolematu mõõtme. Jutt vaesusest ajab aga võimulolijaid iiveldama, nad ise ei koge vaesuse tõelisust kunagi. Nii arvavad lapsevanemad.

Võrdluses teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eestit häbiväärselt väike toimetulekupiir. “Absoluutse vaesuse piiri määramise lävepakk on meil kuritegelikult madal. See ei võta arvesse perede tegelikke kulutusi ja see ei kata isegi minimaalse toidukorvi vajadusi,” selgitab Eesti Lastevanemate Liidu uuringujuhi Ivar Tröner. 

Ema Tallinnast: "Kui me jagame peredele 2016. aastal konserve, herkulopakke, pudeli õli, mõned pakid makarone ja jahu, siis me oleme tagasi aastas 1990, lihtsalt piinlik hakkab. Mida on tehtud kõik need aastad hästi makstud ametites, ministeeriumides ja laste õiguste eest võitlevates organisatsioonides?"

Koolilaps: „Mulle on koolis koridoris näkku sülitatud, kuna ma ei käi riides samamoodi nagu teised. Mõned minu koolist teavad, et ma elan vaeselt ja minu vanemad ei ole tähtsad inimesed. Ma tean, et minu ema ei julge kooli tulla, kui on mõni probleem. Ma olen ka ise öelnud, et ära tule, sest siis näevad teised, milline minu ema on ja mind hakatakse veel rohkem kiusama.“