Kuidas tahesõnnik kõige paremini põllule saab

Pärast 20. märtsi algab sõnnikuvedu ja laotada tuleb ka tahesõnnikut. Selle laotamisel on veneaegset “sitalaotajat” hakanud asendama kaasaegne tehnika.

Sõnnik on Eestis liigitatud selles sisalduva kuivaine protsendi järgi järgmiselt: vedelsõnnik, milles on kuivainet kuni 7,9 massiprotsenti; poolvedel sõnnik, milles on kuivainet 8,0–19,9 massiprotsenti; tahesõnnik, milles on kuiv­ainet 20,0–24,9 massiprotsenti; sügavallapanusõnnik, milles on kuivainet vähemalt 25 massiprotsenti. Sõnniku edasisel käitlemisel on tehnoloogiliselt oluline, kas see on pumbatav (kuivainesisaldus alla 12%) või laaditav (kuiv­ainesisaldus üle 12%) ja vastavalt sellele valitakse sobiv tehnoloogia. Ülevaade Eestis toodetava tahesõnniku kuivaine ja toiteelementide sisaldusest põllumajandusuuringute keskuses aastatel 2009–2015 analüüsitud sõnnikuproovides on esitatud tabelis 1. Tahesõnniku laotamise järel on oluline selle kiiresti mulda viimine, eriti juhul, kui selle ammooniumlämmastiku sisaldus on suhteliselt kõrge.