Lumekahurid töötavad, aga püss ei paugu

Pigem vähem lubada, soovitab võidu peale suusatajatele suhtekorralduse asjatundja Mart Soonik. Kui lund on, siis ikka sõitke, hüüab harrastajatele Kaarel Zilmer, suusaõpetaja aastast 1964.

“Kui kaua te, mehed, veel kartulit maha panete?” küsis sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid kord külarahvalt. “Nii kaua, kui jaksame peale maksta!” vastati talle reipalt. Eesti suusatajad oleks otsekui samalt pildilt maha astunud. “Kui kaua veel kavatsete, mehed, suurvõistlusele proovima minna?” – “Ikka seni, kuni viimnegi huviline on teleka eest peletatud!” Et siit edasi minna, tuleb vastata kahele küsimusele. Esiteks: “Mispärast me peame jätkuvalt truuks jääma neile, keda me enam ei usalda?” Lihtsamalt öeldes: miks me istume endiselt õunapuu all, aga nuriseme selle üle, et see ei kanna apelsine?