Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid
"Aastas jõuavad minuni umbes 15 merikotkast. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga," sõnab loomaarst Madis Leivits.
Kotka surmamiseks piisab vaid paarist liivatera suurusest pliifragmendist linnu kohta, kirjutab Randel Kreitsberg ajaveebis Zooloogid 2.0.
Paradoksaalsel kombel on need just jahimehed ja kalamehed ehk reeglina loodust hinnata ja kaitsta oskavad harrastajad need, kelle loodusenautimise tulemusena saab keskkond toksilise pliiga reostatud.
Pliihaavlid kui ülemaailmne probleem
Eestis keelati veelinnujahil pliihaavlite kasutamine 2013. aastal, mil astuti järjekordne samm Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe (AEWA) kehtestamisel. AEWA on 1995. aastal sõlmitud rahvusvaheline looduskaitselepe, millega on praeguseks liitunud 71 riiki ja Euroopa Liit. Ühiselt kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, kokku 255 linnuliiki.
AEWA andmetel sattus/ladestus näiteks Kanada märgaladele 1991. aasta jahihooajal (enne pliihaavlite keelustamist Kanadas) jahipidamise tõttu enam kui 2000 tonni pliihaavleid, Prantsusmaal 6250 tonni ja Hispaanias 5000 tonni (Kaupo Kindsigo, "Sinu Mets").
Pliihaavlite kasutamise rahvusvaheline keeld tulenebki plii kahjulikkusest. Lisaks raibetest toituvatele kotkastele on plii ohuks veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes neelavad pliihaavleid toiduotsimise käigus. Otseselt mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes linnujahi kohtades võib ka Eestis olla pliihaavlite hulk veekogu põhjas väga suur. Jahifoorumitest leiduvate hinnangute kohaselt võib ühe päevaga ühe küti poolt keskkonda jõudva pliihaavlite kogus ulatuda kuni kolme kilogrammini.
