VIDEO: Mees päästab pelikani, kelle noka ümber on õngenöör
Kokku sureb igal aastal ligikaudu miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte.
Maailma suurim prügimägi ei asu sugugi mõne hiigellinna külje all, vaid laiub hoopis Vaikses ookeanis. Tegemist on aktiivselt suureneva prügikogumiga. Piirkond on tuntud Vaikse ookeani suure prügisaarena (Great Pacific Garbage Patch) ning see koosneb kahest suuremast osast, mida kutsutakse vastavalt asukohale Vaikse ookeani idaprügilaks ja lääneprügilaks. Idapoolne keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. Kuigi inimesed arvavad, et prügisaar on midagi, millel saab kõndida, siis tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. Just prügisaare supilaadne olemus põhjustas selle, et esimese hooga ei suudetud viimase suurust õigesti hinnata. Alguses arvati, et prügisaar on umbes Prantsusmaa suurune. Hiljem hakati rääkima kahekordsest Ameerika Ühendriikide pindalast.
Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik. Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.