Kilogramm saab loodusliku ühiku

Mõõtude rahvusvahelises süsteemis on üks vallaslaps. Erinevalt teistest, loodusliku ühikuga määratud mõõtühikutest, on kilogrammi etalon ikka veel Pariisi lähedal keldris. Tänavu suvel hakkab kilogrammi ajalugu pöördeliselt muutuma.

Ennemuiste oli mõõtmine lihtne. Aega mõõdeti söögivahedes, kaalu seljatäites ja pikkust päevateedes. Enne XVIII sajandi lõpu Suurt Prantsuse revolutsiooni oli Euroopas mõõtühikutega tohutu segadus. Ainuüksi Prantsusmaal kehtis piirkonniti 700 erinevat mõõtühikute süsteemi. Praegu kehtivas rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis nimega SI on seitse nn baasühikut: meeter, kilogramm, sekund, kelvin, amper, mool ja kandela. Nende ühikute põhjal saab üles ehitada terve maailma mõõtmiseks vajaliku mõõtühikute süsteemi. Sestap peavad need püsima pikka aega muutumatud ning samas olema ka üleüldiselt kättesaadavad Maa eri paikades. Enamik neist on muudetud algsetest käega katsutavatest ja silmaga nähtavatest etalonidest, nagu näiteks meetripikkune latt, põhinema looduse universaalsetel konstantidel. Kilogramm on ainus vaeslaps, mis on jäänud põhinema ühelainsal füüsilisel kehal.