Eesti euroliidu eesistumine farmeri tanumale pudrumägesid ei kuhja

Juulis võtab Eesti Maltalt üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teatepulga, aga ametnikud tunnistavad, et mingit n-ö oma asja meil selle poolaasta jooksul vaevalt õnnestub ajada.

Teadupärast pöörab euroliidu masinavärk ennast üliaeglaselt, mille on tinginud ühenduse põhimõte, et kõik põhjapanevad otsused tuleb teha konsensuse alusel. Ent ühisosade leidmine, näiteks põllumajanduses, on ülimalt keeruline. Kui soovime mingit täiesti oma teemat kõneluste päevakorda võtta, tuleb seda maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajevi hinnangul teha ülimalt diplomaatiliselt. Üldiselt on euroliidu otsustusliin seatud nõnda, et Euroopa Komisjon tuleb teemaga välja ja seejärel Euroopa Nõukogu otsustab, kas see lükata käima või mitte. Kogu ühendust puudutavad otsustused tehakse Euroopa Parlamendis. Viimane on kahtlemata üks bürokraatlikumaid moodustisi maailmas ja sellepärast on sealt lähtuvad regulatsioonid n-ö pika vinnaga. Põllumajandussektori turuolukord, ennekõike turukriiside valmisolekut parandavate toetuste väljatöötamine on arutluse all ka septembris, kui Tallinnas kohtuvad ELi riikide põllumajandusministrid.