Maalehe suur raamatusari "Eestile elatud elud"
Raamatusari "Eestile elatud elud" koondab läbi elulooraamatute, päevikute kirjavahetuste ja mälestuste endasse 30 teost.
Need teosed on eestlastest, kes on teinud meie maa ja rahva suureks. Avaraamatuks on Eesti suurima riigimehe Lennart Meri lugu, mis ilmub 4. mail rekordilises tiraažis 40 000 eksemplari.
1
4. mai
"Vikerkaare värvid. Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi"
Kulle Raig
Lennart Meri nimega on otseselt seotud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise pöördeline aeg, kuid ta oli ka filmimees ning reisikirjade ja ajalooraamatute autor, soome-ugri pärandi talletaja. Kunstilise loojana oli tema missioon sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Eesti, Euroopa ühe põliseima rahva lugu.
2
11. mai
"Meenutusi Paul Keresest"
Paul Tamm
3
18. mai
"Ita Ever. Elu suuruses"
Margit Kilumets
See töö on olnud ... priima! (Kui kasutada näitlejanna enda lemmikväljendit.)
Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju.
„Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud,“ leiab ta.
Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater.
Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab.
Ta on Ita Ever.
4
25. mai
"Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest"
Endel Nirk
Nii Laikmaa kunst kui ka kunstialane tegevus lähtus rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Marie Under, Miina Härma, F. R. Kreutzwald, eestlastest talupojad jne) või kujutas kodumaa loodust. Eraldi peatüki moodustavad Laikmaa 1910ndate alguses valminud tööd Itaalias, Capril, Tuneesias jm. Alates 1920. aastast osales Laikmaa näitustel harva ning tõmbus 1930ndatel aktiivsest kunstielust tagasi, sulgedes ka oma ateljeekooli.
„Kaanekuke“ kirja pannud Endel Nirk on eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Karl Ristikivi uurija ning ka üks 40 kirjale allakirjutanutest 1980. aastal.
5
1. juuni
"Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga"
Mari Tarand
Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Selle andeka ja mitmekülgse pere liikmete ning seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus – luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele.
6
8. juuni
"Lydia Koidula. Elu ja aeg"
Madli Puhvel
Kui Madli Puhveli raamat „Symbol of Dawn“ 1995. aastal ingliskeelsena ilmus, kirjutas Märt Väljataga: „Ometigi on ingliskeelsed lugejad praegu privilegeeritud olukorras. Sest nii head Koidula elulugu kui /…/ California ülikooli meditsiiniprofessori Madli Puhveli raamat „Symbol of Dawn“ eesti keeles ei ole. /…/ Iga peatükk Koidula eluloost annab ühtlasi panoraamse vaate sellest, mis toimus Eesti poliitika-, seltskonna- ja vaimuelus. Teisalt on eluloolane olnud hoolikas ajastu olmelise poole rekonstrueerimisel.”
7
15. juuni
"Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga"
Eino Baskin ja Toomas Kall
„Lähed lilledega läbi garderoobi, võtad grimmi maha – see on väga hea tunne. Aga lähed tänavale, ja ongi läbi kogu see eufooria! Sest seal võib olla juba bandiit, nuga taskus!
Näiteks eile istusin volikogus ja veendusin järjekordselt, et kui oleksid head kirjanikud ja teravmeelsed näitlejad näinud seda jama, mis seal toimub, siis oleks sellest saanud sihukese estraadietenduse, et siga ka ei söö.
Ma arvan, et mina annan Kroonikale rohkem lugejaid juurde kui Kroonika minule publikut.
Platooniline vahekord, naine kui sõber, ei ole mind elus kunagi huvitanud.
Ma tegin väga valesti, et ma teatri ära andsin. See oli minu elu kõige suurem viga.“
8
22. juuni
"Konstantin Konik. Unustatud suurmees"
Küllo Arjakas
Konstantin Konikul oli elus palju õnne: ta pääses tervelt Vene–Jaapani sõjast ega nakatunud pikkadel haiglatööaastatel mõnda raskesse haigusse. Tal oli õnn jääda ellu Eesti Vabadussõja lõpu aegses tüüfuseepideemias. Tal oli õnn saavutada mitmes valdkonnas silmapaistvaid tulemusi ning lahkuda siit ilmast enne Eesti Vabariigi hukku teadmisega, et tema alustatud ja tehtud tööd jätkatakse vääriliselt.
9
29. juuni
"Minu onu Bernhard Schmidt"
Erik Schmidt
Eesti optiku, astronoomi ja leiutaja Bernhard Schmidti heitlikku ning vaevarikast teed maailmakuulsaks leiduriks saamisel kirjeldab haaravalt tema Mallorcal elanud vennapoeg Erik Schmidt, eestirootsi kunstnik ja kirjanik, kes rikastab jutustust isiklike muljete ja mälestustega oma onust ning XX sajandi alguse Eestist ja Saksamaast.
10
6. juuli
"Valdo Pant – aastaid hiljem"
Ene Hion
Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna „valgustaja“.
11
13. juuli
"Marie Underi päevikud 1922–1957"
Rutt Hinrikus
1914. aastal kingib Artur Adson oma armastatule sünnipäevaks hõbedaste leheservadega ning initsiaalidega MU ja kuupäevaga 15. III 1914 varustatud hoolikalt köidetud kaustiku. Möödub kaheksa aastat ning alles siis hakkavad selle valged lehed täituma – algul Underi enda, hiljem aga üha enam Adsoni käekirjas sissekannetega. Ühele päevikuköitele lisandub ajas rööbiti teine, lahtistel lehtedel kolmaski.
Nende raamatukaante vahel ajaliselt järjestatuna annavad need päevikumärkmed fragmentaarse sissevaate nii luuletajapaari argimuredesse kui ka harvadesse pühapäevadesse, olles tänu Adsoni jäädvustamistarbele väärtuslik lisandus meie suure ja aegumatu luuletaja, kuid eelkõige ühe sureliku inimese tundmaõppimise teel.
12
20. juuli
"Mare ja mina"
Rein Taagepera
Eesti pagulaskonna poolt vaadatuna oli see aastakümme autori arvates murranguline. Kodumaa ja asukohamaa kuvandi kõrvale ilmus uue ja vana kodumaa kuvand. Raamatus leiab muu hulgas käsitlemist teema, milline oli tollal pagulaste suhtumine okupeeritud Eesti Vabariiki. Osa pagulastest arvas, et peab säilima mineviku-Eesti, ja kuna sellist Eestit enam ei ole, ei tohi pagulane Eestit NSVd külastada.
Teine pool, kelle hulka kuulub ka selle raamatu autor, pidas õigemaks tollases situatsioonis proovida midagi Eesti heaks ära teha. Sellest soovist sündiski satelliitsusmemorandum (nimetatud ka Ungari teeks), katse Eestit Nõukogude Liidust välja nihutada vähemalt Ungari-laadsesse olukorda. Kahjuks ei täitnud algatus oma eesmärki ja oli paljuski valesti mõistetud ning viis lausa Rein Taagepera väljaheitmiseni Eesti Üliõpilaste Seltsist.
13
27. juuli
"Jüri Kraft. Härra seltsimees minister"
Mati Laos
See on lugu mehest, kes kõige raskematel aegadel suutis enese jaoks ilmsiks muuta ameerikaliku unistuse, kasvades saapapuhastajast miljonäriks. Nüüdseks suurest poliitikast taandunud Jüri Krafti tegemisi on jäänud märkima pea 14 aastat kestnud kergetööstusministri karjäär, ilmselt miljardite eest Eestimaale ehitatud tootmis- ja olmeobjekte, MRP-pakti avalikustamine Moskvas ning tegevus Eesti ajaloo suurkujude mälestuse mitmekülgsel jäädvustamisel.
14
3. august
"Kirjad Liile"
Uku Masing
15
10. august
"Helgi Sallo. Helgib ja heliseb"
Hille Karm
Siin raamatus räägib Helgi asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on armastus, lapsed, kodu, kaaslased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame.
16
17. august
"Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua"
Heinz Valk ja Madis Jürgen
Madis Jürgen
„Minu kallitele lastelastele Sofiale, Konradile, Sanderile, Marile, Andreasele, Jakobile, Annile, Rihardile ja Tobiasele selle tõestuseks, et ma polegi alati olnud vanaisa, vaid ammusel ajal ka nendetaoline jõmpsikas. Näputäis meenutusi, mis kinnitavad, et inimese iseloom, tema väärtusmõisted ning teod saavad alguse lapsepõlves kogetust.“
Heinz Valk
17
24. august
"Ervin Abel. Siin ma olen"
Kirsti Vainküla
Abel ütles kaheksa kuud enne surma: „Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust.“ Selleks ajaks oli ta viimased 17 aastat peaaegu puhkamata teinud estraadikunsti. Kui polnud laval, siis esines raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguste kohta "töönarkomaan". Ta soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on Kirsti Vainküla raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.
18
31. august
"Mu kallis Liisi"
Juhan Liiv
Kirjadest võib lugeda armastatud poeedi hingeseisundite, enesetunde, püüdluste ja armutundmuste ning samuti ajakirjandusliku ja kirjandusliku tegevuse kohta. Pidevalt on autor mures ja kimpus oma tervisega. Korduvalt rõhutab Liiv vaesust, mis takistab teda ka Liisaga abiellumast. Rahapuudusel jääb teostamata unistus koos Liisaga oma ajalehte välja andma hakata; hiljem räägib luuletaja raamatukaupluse asutamisest. Ka see mõte jääb ellu viimata.
19
7. september
"Kihnu Virve. Nagu linnukene oksal"
Tiina Laanem
Siiruviiruline Virve:
Kui paadipõgenikud suundusid sõja ajal läände, plaanis ka Virve minna, kuid otsustas viimasel hetkel ümber.
Kuuldes kuskilt Zeusi nime, läheb Virve minema. See on tema jaoks nii vastik sõna. Aga üldsegi mitte seetõttu, et kord sai ta välgult tabamuse. Zeusi vihkab ta hoopis teisel põhjusel.
Legendaarne laul „Mere pidu“ sündis Virvel pärast seda, kui uppumissurm oli käega katsuda.
Kuldpulmadeni jõudnud Virve abielust leiab ühtviisi nii päikest kui ka tõelist äikest.
20
14. september
"Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides"
Alo Lõhmus
Rein Marani paljud filmid ei ole klassikalised loodusfilmid, ammugi mitte võrreldavad nende loodus(filmi)sarjadega, mida kannab vaatajateni tänapäeva televisioon. Need filmid on omaette nähtus.
Tema filmid on ühelt poolt nähtuna kirju ja kogukas kimp Eestimaa looduse lugusid, nüüd vaat et juba lahutamatu osa eestlase loodusekujutlusest. Ja teisalt annavad need filmid kokku mingi peegelpildi selle maa rahva mentaliteedi süvahoovustest.
Filmiajakirjanik Jaak Lõhmus
21
21. september
"Endel Lippmaa. Mees parima ninaga"
Tiit Kändler
Endel Lippmaa (1930–2015) alluvuses noore füüsikuna alustanud ja Euroopa teaduskirjaniku ning Teadus- ja Haridusministeeriumi teaduse populariseerimise elutöö auhindadega pärjatud Tiit Kändler on oma raamatusse mahutanud palju rohkem, kui ühest elulooraamatust oskaks oodata. Kuid eks mahub ka Endel Lippmaasse palju rohkem, kui ühest inimesest oskaks oodata. Lisaks mälestustele ja arhiivifotodele leiab raamatust liigutavaid dokumente Tartu teadlase andeka poja lapsepõlvest, haaravaid sissepõikeid teaduse ajalukku, vaimukaid kirjeldusi oludest, milles Lippmaa ehitas üles oma instituudi ja koolkonna ning rohkesti Šefile iseloomulikke teravmeelsusi ja tervistavat demagoogiat.
22
28. september
"Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast"
Andres Laasik
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud tema filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses välja öeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid pole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamisjärgus.
23
5. oktoober
"Silvi Vrait. Saatus"
Dagmar Reinolt ja Silvi Vrait
Raamatu kirjutamise ajal elu tippvormis olnud laululegend oskab ka oma varasemaid tundeid haaravalt hinnata ja sügavuti analüüsida. Hästi liigendatud raamatut iseloomustab ausus iseenda vastu ja positiivne eluhoiak.
24
12. oktoober
"Portreed minus ja minu ümber"
Voldemar Panso
„Ma olen saanud selleks, kelleks ma pole unistanud saada. Kelleks ma unistasin saada, selleks ei saanud. Tahtsin saada meremeheks, hiljem klouniks ja veel hiljem kirikuõpetajaks. Ma pole olnud kunagi religioosne inimene; nähtavasti veetles mind õpetajakutseski usuteadus ja sõna elavaks tegemine. Kui vastasin ankeedis, et ihalen klouniks saada, pahandati minu peale gümnaasiumis, et mis mõttes ma end siis harin. Lurichi isa öelnud, kui Georg jäi kindlaks saada jõumeheks: „Oleksin ma sinu kavatsusi varem teadnud, siis poleks ma sind üldse kooli pannud. Ma oleksin selle rahaga, mis sinu koolitamise peale ära raiskasin, mitu head hobust võinud osta.“.“
25
19. oktoober
"Ühe seenevana elupäevad"
Erast Parmasto
Jutustaja sünnipärane arukus, millele lisanduvad hindamatult väärtuslikud rahvusvahelised kogemused, võimaldavad liialduseta väita, et Erast Parmasto – Seenevana – raamat iseenda ja oma põlvkonna püüdlustest on iga lugeja meelt ja mõistust liigutav, nooremat lugejat ehk koguni eeskujuandvalt ülendav lugemisvara.
26
26. oktoober
"Võsast mäeni"
Jüri Arrak
Teemadering ei ole lai ja selle võiks kokku võtta lihtsalt: kunsti ja kunstniku roll ning nende väärtustamine ühiskonnas. Autorit sunnib tihtipeale haarama sulge südamevalu kunsti sisutühjuse ja mõttetuse pärast tänapäeva maailmas, kus kunsti sildi all saab teha peaaegu kõike. Niiviisi kaobki kunsti põhiline mõte – olla inimkonnale vahendiks Jumala tunnetamise teel.
Kogumiku pealkiri sümboliseerib olulist etappi kunstniku kui ränduri elu- ja loometeel. Religiooni ja eetika mäeni jõudmine peaks autori sõnul olema kunstniku kõige tagasihoidlikum eesmärk.
27
2. november
"Uba. Toomas Uba"
Gunnar Press ja Voldemar Lindström
Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või läbi halli kivi.
Legendaarset Toomas Uba meenutavad pereliikmed, kolleegid Eesti Televisioonist, sportlased ja tuntud eestlased.
28
9. november
"Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber"
Toivo Tootsen
Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2017. aasta sügisel 99 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii, nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja kui mitte kunagi –, nõnda sai Toivo Tootseni abiga kaante vahele Hardi Tiiduse lugu. Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abil. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.
29
16. november
"Urmas Alender. Lõputa lookleval teel"
Paavo Kangur
Raamat on sündinud tänu Liivi, Helje ja Urmase kihlatu Annely meenutustele ning paljude teiste intervjuudele ja lahkele kaasabile. Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.
30
23. november
"Saaremaa valss. Georg Otsa elu"
Kulle Raig
Georg Otsa kui kunstnikku jumaldati kogu Nõukogude impeeriumis ja eriti Venemaal, kus vaimustunud austajate hulk ulatus miljonitesse. Tohutud mõõtmed saavutanud jumaldamine ei rajanenud üksnes artisti kunstilisel võimekusel. Legendi sünniks oli vaja ka muid tegureid ning neid kahtlemata oli: korralik lastetuba, karismaatilisus, ajastusse mittesobiv elegants ja suurepärane välimus.
Mida mõtles Georg Ots muusikast, kunstist üldse, ühiskonnast, perekonnast, oma positsioonist? Milline ta oli inimesena? Kuidas suutis jumaldatud täht alati jääda elegantselt vaoshoituks? Kõigile neile küsimustele on üritanud vastust leida raamatu autor, kes (kasutades muu hulgas Eesti Raadio fonoteegis säilinud Georg Otsaga tehtud intervjuusid) paneb raamatus kõlama ka laulja enese hääle. Kulle Raig kirjutab privilegeeritud kunstnikust ja tema elust elavalt.