Erametsades pannakse sel aastal kasvama ligikaudu 10 miljonit puud
Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati Keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus.
Istutustööd algasid sel aastal väga vara
Juba 3. aprillil istutustöödega alustanud Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais nentis, et ei mäleta istutusperioodi nii varajast algust. „Kliima soojeneb ning metsa kasvuperiood muutub pikemaks, nii vara alustasime istutustöödega siiski esimest korda. Õnneks oli lähedal asuval väiketootjal võimalik eelnevalt broneeritud taimed kiiresti teele panna,“ rääkis ta. Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. „Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab,“ lisas metsamees.
Ka Võrumaa Metsaühistusse saabusid esimesed istikud sel aastal palju varem, kui mullu. „Meie liikmed panevad sel aastal kasvama üle kolmesaja tuhande puu,“ rääkis ühistu juhatuse liige Erki Sok, kes korraldas 5. aprillil saabunud taimede laialijagamist. Sok lisas, et mitmes Võrumaa piirkonnas saab taimed juba mulda pista, kuid mitte igal pool. „Haanjamaal on ikka veel lund ja seal metsa istuda veel ei saa. Alustame istutamisega lankidel, kus raie toimus varem ja maapind valmistati ette sügisel”.
Ligi pooled taimed metsaühistute kaudu
Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud. „Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate „saagikus“ on suurem, kui prognoositud,“ rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.
Metsa uuendamiseks saab toetust
Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
Metsaühistud kutsuvad istutama
Erametsi uuendatakse aina jõudsamalt. Kes soovib ise näpud metsamullaseks teha, saab osaleda aprilli lõpus ja mai alguses metsaühistute poolt korraldatavatel metsaistutuspäevadel üle Eesti. Selgitame metsade kasvamise protsesse ning paneme koos alguse uuele metsapõlvkonnale. Lisainfo ja registreerimine erametsaportaalis www.eramets.ee.
