Kaitsealaga liideti varem eraldi pargina kaitse olnud Saka mõisapark ja I kategooria kaitsealusel liigi villtulika Eesti kõige esinduslikum kasvukoht.

Uus kaitse-eeskiri võimaldab sihtkaitsevööndisse püstitada infostende, tähistada vööndite piire ning rajada õpperadasid ja vaateplatvorme. Samuti on edaspidi võimalik piiranguvööndis lisaks turberaiele teha ka lageraiet, välja arvatud Saka mõisapargi piiranguvööndis.

Maastikukaitseala pindala suureneb võrreldes varasemaga 119,3 hektari võrra 1338,2 hektarini. Sihtkaitsevööndisse on arvatud täiendavalt 286,8 hektarit, millest 253,7 hektarit on riigimaa, 31 hektarit eramaa, 1,5 hektarit munitsipaalmaad ning 0,7 hektarit jätkuvalt riigi omandis olev maa.

Kaitsealale jääb Balti klindi üks kõige esinduslikumaid ja suurema absoluutse kõrgusega osasid ning Baltikumi kolm kõige kõrgemat juga Valaste juga (26,1 m), kolmeastmeline Kivisilla juga ja kaheastmeline Karjaoru juga.

Liikidest kaitstakse seal I kategooria kaitsealuse linnuliigi kassikaku elupaika, taimeliigi sudeedi põisjala ja seeneliigi roosa võrkheiniku ning II kategooria kaitsealuse taimeliigi varju-püsikluste ja samblikuliigi rohe-tilksambliku kasvukohti.

Valaste juga saab peagi taas ohutult vaadata

Valaste platvormile viivale trepile pandi aprillis 2010 ette kett ja keelusilt, kuna platvorm oli ohtlikuks muutunud – põhjuseks suurvesi, mis uhtus vundamendi ümbert pinnase ära. Kuna läbimädanemise tõttu on suletud Ontikalt pangast alla viinud puutrepid, pole sealkandis praegu võimalik me pankrannikut altpoolt vaadeldagi.

Raha Valaste joa trepi ja platvormi taastamiseks oli olemas juba eelmisel aastal, kuid oodati Ontika maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja jõustumist. Nüüd võivad tööd aga alata.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena