Lugu sellest, kuidas Eesti endale piirjooned joonistas

Eesti kaardist võib rääkida juba Läti Henriku aegadest peale, ükskõik siis, mis kubermangu- jooned hiljem ühte keelt rääkiva rahva maad poolitasid, väidab ajaloolane Lauri Vahtre.

Hiljuti tähistati Peterburis Eesti ajaloo märkimisväärset sündmust – 100 aastat tagasi marssis mitukümmend tuhat Peterburi eestlast Ajutiselt Valitsuselt julgelt nõudma, et Eestimaa kui asumi pilt ja piirid selgeks saaksid. Paljusid meie seast vaata et pahandas: kas tõesti sai Eesti riigi ajalugu 100 aastat tagasi alguse Peterburist? Lõhestas ju meie jaoks praegu nii harjumuspärast Eesti kaarti toonane Vene tsaaririigi ametlik kubermangupiir, millest ülalepoole jäänut küll Eestimaa kubermanguks nimetati, allapoole jäävat aga koos suure hulga praeguse Lätiga hoopiski Liivimaa omaks hüüti. Ajutise Valitsuse juht Kerenski olla muudatustega nõus olnud ja kuuldavasti nii riik maakaardil oma piirjooned sai. Tõsi – pärast seda on ka need jooned üsna muutuvad olnud ja praegunegi Eesti topograafiline pilt ajab nii mõnelgi sõjakal ajaloolasel karvad turri.