Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?

Märtsikuu viimastel päevadel toimus järjekorras juba 45. valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kohtumine. Kuivõrd eelmise kohtumisel lepiti kokku kahe kliimamuutuste mõju ja seoseid kirjeldava aruande koostamises, siis sedakorda oli arutluse all erinevate riikide ootused nende aruannete sisule ja ülesehitusele.

„Maailm koosneb seostest ja parima arusaamise loomiseks on üheaegselt fookuses nii vesi kui maa – üks aruanne käsitleb ookeani ja krüosfääri, teine maismaad. On ju ilmne, et ei vesi ega maa eraldiseisvalt loo seda väärtust, mida nende kahe tasakaalus kombinatsioon,“ selgitas kohtumisel osalenud Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Aruanded on valmimisel sisendiks ja saavad hiljem oluliseks alusmaterjaliks kliima muutustega seotud küsimuste lahendamisel ning strateegiliste otsuste tegemisel, kokkulepete sõlmimisel ja kohustuste võtmisel.

„IPCC töösse ja kõnealuste aruannete koostamisse kaasatakse üle maailma vajaliku kompetentsiga teadlasi ning aruanded valmivad seniste teaduslikku kinnitust leidnud andmete põhjal. Täiendavaid uuringuid ei tehta ning vabameelsetele uitmõtetele ei ole aruannetes kohta.“ täpsustas Taimar Ala.

Maismaad puudutavas aruandes soovitakse teadlastelt kõikehaaravat kirjeldust nii otsestest kui kaudsetest seostest maakasutuse ja kliima vahel. Näiteks saab eraldi tähelepanu pinnase kahjustumine ja sellega kaasnev kõrbestumine, kui maailma mastaabis üha laienev nähtus, mis toob juba täna kaasa tõsiseid sotsiaal- ja majandusprobleeme. Just kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni töörühma juht on ka Taimar Ala Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal.