PRONKSIÖÖLE eelnes pikk Vene propagandasõda

Pronksmehe küsimus püsib Venemaa propagandas tasapisi elus tänini. Sõduri kuju Tõnismäelt kalmistule viimine võttis selt aga hoo maha.

15. novembril 2006 võttis Venemaa Riigiduuma vastu avalduse “Neonatslike ja revanšistlike meeleolude ilmingutest Eestis”, mis taunis Eesti Riigikogus aset leidnud debatte pronkssõduri Tallinna kesklinnast äraviimise teemal. Ka enam kui kümme aastat hiljem seda teksti lugedes on keeruline mõista, kellele üpris karjuvas toonis ja paksude värvidega maalitud avaldus võis kasu tuua. Avalduse formaalseks ajendiks olid Eesti parlamendis veidi varem toimunud arutelud kahe seaduseelnõu – keelatud rajatise seaduse ja sõjahaudade seaduse – üle. Nendest järeldusi tehes keerasid avalduse autorid oma propagandatorul hääle lihtsalt põhja. Nii seostas avaldus Eesti parlamendis toimunud arutelu kuupäeva 1938. aastal Saksamaal toimunud nn kristalliöö, juudivastaste rüüstamiste alguskuupäevaga. Avalduse järgi tegutsesid Eestis radikaalsed revanšistid, kes puhuvad lõkkele kõige ohtlikumat tüüpi rahvastevahelist vaenu, ksenofoobiat ja neonatsismi.