Kogumikus on juttu 19. ja 20. sajandi suurkujudest Edmund Russowist, Wilhelm Petersenist, Jakob von Uexküllist ja Karl Reinhold Kupfferist. Nad on jätnud Eesti ja maailma loodusteadusesse silmatorkava jälje; nende saavutustest ja tähtsusest tänapäeval annavad ülevaate meie parimad sama
valdkonna tundjad.

Silmapaistev oli Eesti teaduse lausa plahvatuslik areng alates iseseisvumisest ja rahvusliku ülikooli loomisest aastal 1919. Sellest ajajärgust on kogumikus tutvustatud Teodor Lippmaad (artikkel Hans
Trassilt), Johannes Piiperit (artikkel Jüri Kärnerilt), Heinrich Riikoja, Hugo Kaho ja Viktor Masingut, samuti on kõne all teaduslik töö, õpetamine, loodushoid jm. Tõnu Talvi kirjutab bioloogiajaamade tekkest meil ja mujal, Tiit Paaver tutvustab Võrtsjärve ääres asuvat limnoloogikeskust, teadusajaloolased Erki Tammiksaar ja Taavi Pae huviorbiidis on Eesti kuulsaim maavara põlevkivi ja selle rakendamine.

Kahes viimases artiklis käsitletakse bioloogiavaldkonna tippteadust nüüdses Eestis: teaduse tippkeskusi FIBIR, ENVIRON ja EcolChange. Nende tegevust tutvustavad tippkeskuste juhid akadeemikud Martin Zobel ja Ülo Niinemets.

Artiklikogumikku Gorizontõ Estonii on alates 2003. aastast välja andnud MTÜ Loodusajakiri. Seni on ilmunud kaksteist numbrit. See on esimene ja tänini ainus Eestis kirjastatav venekeelne sari, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist. Kogumikus leidub ohtralt pildimaterjali, jooniseid ja kaarte. Gorizontõ Estonii väljaandmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Varasemate numbritega saab tutvuda SIIN.