Maamess: Arvi Tammeli firma on kõigil maamessidel käinud
„See oli septembris 1993, mil meil olid juba üle aasta olnud suhted Kvernelandiga, olime esimesed nende atrade müüjad Eestis ja esimesed nende originaaladradki tolleks ajaks maha müünud,“ meenutab AS A. Tammel omanik ja nõukogu esimees Arvi Tammel esimest messi, lisades, et ka neil endil täitub 25 aastat turul olemisest.
Tammeli sõnul oli neil toona käimas just kampaania, et Belarus traktor on võimeline kündma neljasahalise Kvernelandi adraga, mis oli suur uudis tookord. Oli ju kolmesahaline Odessa ader sellal selline, mida 80 hobujõuline Belarus vaevu suutis tõsta ja vedada.
„Aga meil oli seda vaja Kvernelandi adraga tõestada ja tõestasime ka ära, tookord näitasime nüüdse messialal äärel isegi kündi,“ räägib Jõgeval tegutseva firma juht.
Teenekas masinamüüja tunnistab, et ega ta rohkemat tollest esimesest messist ei mäletagi, ka ei ole säilinud tal ühtegi pilti sellest. Nii ei meenu seegi, mitme masina või agregaadiga väljas oldi. Aga ega neid palju saanud olla, nii kolm-neli tükki, oletab Tammel.
„Nüüd on meil 27 erinevat masinat väljas ja plats on ka kasvanud, suurust üle 600 ruutmeetri juba. Eesti põllumees on väga edumeelne ja kaasa arvatud siis ka masinamüüjad, kes toovad siia välja kõige uuemad ja kaasaegsemad masinad, nii ka meie,“ märgib ta.
Valik on lai. 355-hobujõuline Belarusi traktor, Elho kivikogur, Merlo multifarmer. Pakutavate masinate ja agregaatide tootjafirmade nimekiri ulatub üle paarikümne.
Tammeli sõnul on maamess rohkem kontaktmess ja vajalik vanade kontaktide püsimiseks ja uute soetamiseks. Kokkulepped hakkavad enamasti arenema juba varem või siis peale näitust. Siiski kinnitas üks talumees messi avapäeva esimese poolteise tunni sees, et ostab varem välja vaadatud Belarus traktori ära.
Masinamüüja leiab, et vanajumal oma külmade öödega on seekord teda soosinud. „Kohtasin Torma agronoome ja nad ütlesid, et midagi pole teha, maa on külmanud hommikul, nii et külvata veel ei saa. Varasematel messidel olid paljud põllumehed põllul ja külvasid teravilja. Tänu sellele on kliente tavalisest rohkemgi,“ on ta rahul.
Samas möönab Tammel, et äsjased kolm masuaastat on meie põllumehe teinud väga vaeseks. Piimahinnad olid häbematult madalad ja need augud, mis tekkisid alla omahinna müümisest ja muust, on suured. Nüüd on olukord küll natuke paranenud, kuid lapitakse neid vanu auke. Põllumehed vajavad seetõttu hädasti toetusi investeeringuteks. Aga natuke optimistlikumad on nad küll kui aasta tagasi, leiab ta.
