Poolte kinnistute piirid kulgevad kaardil valesti

Maa-ameti kaardirakendustele kantud katastriüksuste piirid ei pruugi klappida looduses olevatega, kuna maareformi algusaastatel kanti suur osa piire katastrikaardile vaid vanu kaarte pliiatsiga ümber joonistades.

Ilmneb, et valdavalt 1990. aastatel, maareformi algusajal registrisse ja kaartidele kantud katastriüksuste piirid võivad olla ebatäpsed, sest nende koordinaate pole geodeetiliste mõõdistamistega keegi määranud, sisuliselt on maatükist vaid pilt paberil. Sestap ei saa ka kaardirakendustes olevaid koordinaate alati puhta kullana võtta ja neid näiteks langetustraktori kompuutrisse sisestada, sest nõnda võib metsaraidur ennast hoopis naaberkinnistult leida. See on ilmselt üks põhjusi, kui näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse kaitsealadele tellitud metsahooldustööd, ka raie, on väljunud lubatud piiridest ning looduskaitsjad tagajalgadele ajanud. Just maatüki piiridega seotud probleemide lahendamiseks loodi maa-ametis mullu suvel uus üksus – katastrikvaliteedi osakond –, mille töötajate ülesandeks on kunagi heal juhul mõõdulindi ja sirkliga mõõdetud või lihtsalt punase pliiatsiga läbi kalka kaardile kantud katastriüksuste piirid ka tegelikult paika saada.