PRIA alustas pindalatoetuste taotluste vastuvõttu
Tänasest 22. maini saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitada taotlusi pindalatoetuste, maaelu arengukava (MAK) loomatoetuste ning toetusõiguste alusel makstavate üleminekutoetuste saamiseks.
23. maist 16. juunini saab taotlusi esitada hilinenult, aga siis vähendatakse makstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. 16. juunini saab juba esitatud taotlustel andmeid muuta, põlde ja loomi lisada. Toetusi on kokku paarkümmend liiki, eelarve nende maksmiseks on 172,5 miljonit eurot.
Paberil infomaterjale, kaarte ja vorme PRIA taotlejatele koju ei saada. Kogu vajalik info taotlemise ja nõuete kohta on PRIA kodulehel, samuti võib infomaterjale küsida PRIA teenindusbüroodest.
PRIA otsetoetuste osakonnajuhataja Andrus Rahnu soovitab kõigil esitada taotluse elektrooniliselt e-PRIAs, kus on olemas iga kliendi eelmise aasta taotluse kindlakstehtud andmed, info pooleliolevate kohustuste, põllumassiivide ja loomade kohta ning kõige uuemate andmetega kaardid. „e-PRIA annab taotluse täitjale võimalikest vigadest märku ja juhib tähelepanu täitmist vajavatele lahtritele juba enne taotluse esitamist. See aitab palju kaasa korrektse taotluse vormistamisele,“ ütles Andrus Rahnu.
e-PRIAs pindalatoetuste taotlejaid juhendavad nõuandeteenistuse konsulendid taotluste vastuvõtu lõpuni tasuta, samuti on PRIA teenindusbüroodes e-PRIA kliendiarvutid ja töötajad abistavad e-teenuste kasutajaid.
PRIA rõhutab, et tänavu on taotlemisel ja nõuetes olulisi muudatusi. Põllumehed, kes peavad täitma rohestamise nõudeid, ei tohi enda kasutada oleva püsirohumaa otstarvet muuta ega seda üles harida. Kui püsirohumaa on kahel eelmisel aastal üles haritud, siis tänavu kaasneb sellisele maale toetuse taotlemisega püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Nende nõuete eiramine toob kaasa rohestamise toetuse vähendamise.
Muudatusi on toetusõiguslike kultuuride loetelus, viljapuude-põõsaste minimaalses istutustiheduses ja maastikuelemendina säilitatavate kraavide pinna arvestamisel. Rail Balticu trassikoridori jäävatel aladel ei saa alustada maaelu arengutava 5-aastaseid hektaripõhiseid kohustusi ega olemasoleva kohustuse alust pinda suurendada.
Otsetoetusi rahastab Euroopa Liit, MAK toetusi EL ja Eesti ning üleminekutoetuste raha tuleb pärast paariaastat vahet taas Eesti riigieelarvest. Ühikupõhised toetused aitavad hüvitada tootmisega ja maa heas põllumajanduslikus kasutuses pidamisega seotud kulutusi, keskkonnatoetused kompenseerivad keskkonnasäästliku majandamise tõttu tavatootmisest väiksemat tulu. Üleminekutoetusi makstakse põllumajandustootmisega jätkajatele määratud toetusõiguste alusel.
