VARJU teisel korrusel, lahtise taeva all, asub tulease, kuhu saab süüdata väikese lõkke. Ööhämaruses muudab see torni omalaadseks jõemajakaks, tuletades meelde aegu, mil jõgesid hoopis sagedamini nii inimeste kui ka kaupade transpordiks kasutati.

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juht, professor Hannes Praks tõi vaatetorni avamisel välja arhitektuuri võime lisada kohale tähendust. "See on objekt, mis osutab Eestimaa ilule ja annab samas paigale ka lisatähenduse," sõnas ta.

Vaatetorn asub Luunja vallas Kavastu külas Peipsiveere looduskaitsealal ning jääb praegu renoveeritava RMK Emajõe õpperaja algusest umbes 1 km kaugusele. Käimasoleva ehitustöö tõttu võib vaatetornini liikumine hetkel mööda maismaad olla raskendatud, ent põhjalikult uuendatud Emajõe õpperada plaanitakse avada juuli lõpuks. Selleks ajaks saab 2,5 kilomeetri pikkune rada uue ja laiema laudtee ja uue silla, samuti tehakse korda raja äärde jäävad lõkkekohad, millest kahe juures saab edaspidi ka telkida.

VARI jääb Eestit läbiva RMK pika matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru trajektoorile ning selle juurde pääseb ka mööda Emajõge.

Mitmeotstarbelise vaatetorni mõtlesid välja ja ehitasid valmis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna 2015. aasta bakalaureuse õppekava 1. kursuse tudengid. Neid juhendasid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt (arhitektuuribüroo b210), Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve (Derelict Furniture) ning insenerid Alar Just ja Eero Tuhkanen. Ehituskonsultantideks olid Avo Tragel ja Marko Aron ning ideoloogilisteks nõuandjateks Valdur Mikita ja Hannes Praks.

Varem on EKA ja RMK koostöös kerkinud hiidruuporid Võrumaale ja ujuv puhkekoht Soomaale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena