Looduskaitsjaid pahandava tulevase puidurafineerimistehase eestvedajad: sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas
Suur-Emajõe piirkonda planeeritava kaasaegse puidurafineerimistehase uuringu- ja analüüsitöö olulisim osa on keskkonnamõju hindamine. Täna Tartu ülikoolis toimunud infopäeval kohtusid tehase rajamise plaani tutvustavad eestvedajad, kohalikud inimesed, teadlased ja tudengid, et rääkida teaduskoostööst tehase mõju hindamisel.
Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli andsid ülevaate puidurafineerimistehase rajamise uuringu- ja analüüsietapi järgmistest tegevustest, nimetades olulisimaks keskkonnamõju hindamist.
“Meie jaoks on ülioluline alustada tehase keskkonnamõju hindamisega, mida saame teha niipea, kui valitsus on langetanud otsuse planeeringuprotsessi kohta – sest asukohavalik ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine käivad käsikäes,“ selgitas Kohava. Tehase keskkonnamõju analüüsimisel vaadeldakse tehase mõju vooluveekogu vesikonnale, õhule ja transporditaristut ümbritsevale alale. Kohava rõhutas, et mõju hindamisel on nende jaoks võrdselt olulised nii keskkonna-, majandus- kui ka sotsiaalsed mõjud ning neid vaetakse koos teadlastega.
Teadlaskonna huvi projekti vastu on suur. „Est-For Investi poole on pöördunud kolm avalik-õiguslikku ülikooli sooviga mõjude hindamisel aktiivselt osaleda ning lubanud leida parimad asjakohased teadlased Eestist või välismaalt, et uuringute läbiviimine toimuks piisava põhjalikkusega ning saaks teha usaldusväärseid järeldusi tehase mõjude kohta,” rääkis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli. Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.
Polli lisas, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas ja palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on sarnased kui meil Eestis. “Kui sarnases keskkonnas olevad arenenud riigid rakendavad tehnoloogiad, lahendusi ja võimalusi, et ehitada moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,” selgitas Polli.
Polli lisas, et Est-For Invest soovib rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks läbi viia enam uuringuid kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb. „Juba selle aasta alguses hindas uuringukeskus CentAR läbi tehase sotsiaal-majandusliku mõju, lisaks plaanime tellida süsiniku ringluse mõju uuringu ehk selgitada, kuidas tehas aitab täita Pariisi kliimakokkuleppega Eestile võetud kohustusi ning kindlasti huvitab meid ka metsaressursi kättesaadavuse prognoos Eestis ja Lätis.“
Kohava lisas, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest. “Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. Rõhutan, et planeeritava tehase investeeringu tasuvusaeg on väga pikk. Est-For Investi investorid on kõige suuremad huvilised, et Eesti metsa säästvalt majandataks. Soovime, et Eesti metsad oleksid säästvalt majandatud nii 30 aasta pärast kui hiljem. Siinkohal tasuks vaadata riike, kus sarnased tehased üle maailma paiknevad. Need on säästva metsanduse osas silmapaistvad riigid nagu Soome, Rootsi, Austria, Saksamaa või Kanada,“ rääkis Kohava.
Kuni kahe ja poole aasta pikkuse uuringu- ja analüüsiprotsessi jooksul tehakse mõju-uuringud tooraine kättesaadavuse, transpordi ja erinevate keskkonnamõjude osas. Sotsiaal-majanduslike mõjude uuringut tutvustati 22. märtsil ning sellega on võimalik tutvuda siin.
