Läti aednikud oskavad omavahel koostööd teha

Eestis on aiandussektoris arvestatav ühistu vaid Talukartul, naabritel aga tegutsevad ühistud köögiviljakasvatuses, puuvilja- ning marjakasvatuses, iluaianduses. Isegi veinitootjatel on oma ühistu.

Kuuskümmend protsenti turust on Riias, kuid aednikud tegutsevad üle kogu Läti, selgitab koostöö kõige olulisemat põhjust Läti köögiviljakasvatajate ühistu juhataja Janis Beržins. “Sellepärast on vaja ühiseid vaheladusid Riia ja teiste suuremate linnade lähedal, kuhu kodumaine köögivili kokku kogutakse ja sealt tarbijateni viiakse.”
Püsiklientidega on lepingujärgsed hinnad, kuid on ka neid, kellega tuleb hindu arutada igal nädalal. Lisaks ühisele töötlemisele ja müügile teeb ühistu ka ühisoste. Enamasti ostetakse ühiselt põhiväetised. See on umbes pool kasvatajate vajadusest. Teise poole, mis on eriväetised, samuti seemned, varub aednik ise. Ühistule on soetatud ka kapsa- ja peedikombainid.
Veel võitlevad aiandusettevõtteid koondavad ühistud selle eest, et riigihangetest näiteks koolide, vanadekodude, haiglate ja vanglate toiduga varustamiseks kutsutaks osa võtma vaid kodumaised tootjad. Läbimurret pole veel saavutatud.