Kartus, et Eesti liigutab piiri Venemaaga, osutus asjatuks

Eesti loovutab osa oma territoriaalveest Venemaale – selline teade tähendaks skandaali ja viiks ametist mõne ministri või isegi valitsuse. Maaleht uuris asja – rahu, kontrolljoon jääb oma endisse paika.

Eelmise nädala teisipäeval sattus Lämmijärve ääres elav endine raadio- ja teleajakirjanik Kalle Mälberg Räpina sadamas peale, kui veeteede ameti laevale tõsteti Eesti–Vene kontrolljoont tähistavaid toodreid.

“Minu küsimusele, kuhu need poid pannakse, sattus kapten väga ärevusse ja teatas, et poid pannakse ikka sinna, kuhu on kästud. Veeteede ameti ülemus Tartust on käskinud seda või toda,” edastas Mälberg sadamas räägitut.
Sellest, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele paigaldatakse piiriposte ning piiriveekogudel tähistatakse piirirežiimiala toodritega, pole politsei- ja piirivalveamet saladust teinud. Juba 11. mail kirjutas Tartu Postimees, et politsei- ja piirivalveameti tellimusel paigaldavad veeteede ameti Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel toodreid, millega tähistatakse piirirežiimi ala piiriveekogudel.

Tõenäoliselt ei jõudnud see teave kõigi Lämmijärve-äärsete elanikeni.
“Piirirežiimi ala tähistatakse selleks, et muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ja seeläbi ennetada ka ebaseaduslikke piiriületusi või režiimialale sattumist,” ütles politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna integreeritud piirihalduse büroo juhtivpiiriametnik Aimar Köss Maalehele.