Lihaveisekasvatajatel on vaja oma loomade taset tõsta

Sel nädalavahetusel peavad Eesti lihaveisekasvatajad Nelijärve puhkebaasis suvepäevi. Reedene päev oli täis asjalikku arutelu Euroopa põllumajanduspoliitikast, lihaveisekasvatajate probleemidest ja eesmärkidest.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus rääkis lihaveisekasvatajatele sellest, mida on oodata Euroopast pärast aastat 2020. FADNi andmetele toetudes väitis ta, et hoolimata küllalt stabiilselt püsinud lihaveiseliha hinnast on lihaveisekasvatajatele toetused väga olulised, et tootmine ära tasuks.

Uue põllumajanduspoliitika valguses arvas Sõrmus aga, et lihaveisekasvatajatele peaks see olema soodne. Euroopa Liit rõhub järjest tugevamini keskkonnateemadele, lihaveisekasvatajate suurimad toetused aga tulevadki keskkonnaga seotud meetmetest – mahepõllumajanduse toetusest ning poollooduslike koosluste hooldamisest.

ETKÜ tõuraamatu osakonna jahataja Tõnu Põlluäär rääkis lihaveiste jõuduskontrollist. Ta ütles, et seda tasuks pidada rohkematel kasvatajatel kui praegu, sest just jõudluskontroll annab nii loomaomanikule kui ka jõudluskontrolli keskusele suure hulga vajalikku teavet.

Aasta tagasi võttis lihaveisekasvatajate selts vastu otsuse, et hakatakse oma loomi hindama. Praeguseks on esmased hindamistulemused olemas ja selle alusel saab öelda, et lihaveisekasvatajatel on veel kõvasti arengutuumi oma loomade kvaliteedi osas. Väga suur osa välimiku hindeid ei küündinud ideaalile just eriti lähedale, valgustas tulemusi Tõnu Põlluäär. Muidugi on ka erandeid, aga see on asi, mille poole püüelda.