Endel Tulving õpetab, kuidas mälust infot ammutada
Mälu toimimine oleneb nii minevikust kui olevikust. Sellest, mis juhtus varem, aga ka meenutamise tingimustest. Seda on meile selgeks teinud mälu-uurimise grand old man Endel Tulving. Nagu ka seda, et üht ja ainsat mälu pole olemas.
Ometi on teadusmaailmas üks mees, meie Endel Tulving, kes ilma miljarditeta on teinud katseliselt selgeks vähemat kolm asja: et pole olemas üht ja ainsat mälu. On vähemalt kolm aju eri osadele toetuvat mälu: protseduuriline, episoodiline ja semantiline.
Tulvingu 1980. aastatel avastatud episoodiline mälu on seotud meie osavõtuga mineviku sündmustest, protseduuriline on eluline nagu ujumine ja jalgrattasõit ning semantiline lihtsalt pähetuupimise asi.
Teiseks, et inimesele ja ainult inimesele on omane kronesteesia ehk ajaloo meenutamine. Ja kolmandaks, et mälu puhul pole asi vaid pähejätmises, vaid ka pähejäetu meenutamises ehk mälust ammutamises.