Eucolait aastakoosolekul analüüsiti piimaturu olukorda
2016 a. kohta võiks üldistavalt öelda, et piimaturu olukord oli seotud tootmise tõusuga üle maailma. Paraku ei liikunud maailmakaubandus samas tempos. Tekkisid suuremad varud nii Euroopa Liidus kui ka USA-s ja mujal. Tänaseks on tootmine langenud, kaubandus paranenud ja ka maailmaturu hinnad on paranenud. Või hinnad on kerkinud ajalooliselt rekordtasemele, samuti on paranenud juustuhinnad, lõssipulbri hind on kerkinud sekkumishinnast kõrgemale. Piimahind tootjale on samuti üle maailma tootjatele paranenud. Enamuses piimandusriikides on hind 30 sendi ümber, isegi Uus-Meremaal.
Eksportivad riigid on suurendamas oma toodangut. Selle aasta märtsist oli tõus suurem kui eelmisel aastal. Euroopa Liidus on saavutatud eelmise aastaga sama tase. Piimatoodang jätkab tõusu. Uus-Meremaal toodeti rohkem piima kui esialgselt prognoositi, piimahind on veidi kõrgem, prognoosi järgi 30,4 senti, lehmade arv on tõusnud 2,9%. USA-s tootmine tõuseb pidevalt viimaste aastate jooksul, prognoositakse 2% tõusu. Väliskaubandus on muutuv ja viimasel ajal on juustu import vähenenud. EL-s piimatoodang eelmise aasta tasemel ja tööstustele müük stabiilne. Tööstustele piimamüük on aga EL-s väga erinev. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal oli suur langus, samas Iirimaal ja Poolas suur tõus. Hollandis on keskkonnanõuete tõttu lehmade arv langenud 4%, suurtes riikides on tuntav ka tootmise vabatahtliku vähendamise skeemi mõju. Erakordselt külmal ja kuival kevadel on samuti oma tuntav mõju piimatootmisele.
Piimakaubandus 2017 I kvartalis
Üldiselt kaubeldi vähem täispiimapulbriga, lõssipulber suurenes veidi ja juustukaubandus on taastunud ning müügikogused taas suurenenud. Hiina on endiselt suurim importöör, täispiimapulbri sissevedu langes ja ei ole uuesti tõusnud, on tõusnud pakendatud joogipiima ja vadakutoodete import. Naftat eksportivate riikide maksevõime on endiselt madal ja see mõjutab nende riikide oste.
Piimatoodete tootmine EL-is
Kõige rohkem toodeti juustu, vähem võid ja pulbreid. Joogipiima tootmise langus oli 2,8%, mis on saamas trendiks. Järjest rohkem piimarasva kasutatakse teistes toodetes, mitte või tegemiseks. Piimatooted rohkem rasvasemad, kõikide piimatoodete hinnad on tõusnud.
Veidi murelikuks teeb aga momendil olemasolev lõssipulber interventsioonivarudes. Endiselt on teadmata, millal see kogus (350 000 t) turule tuleb ja milliseks kujuneb hinnatase. EL ekspordib lõssipulbrit põhiliselt Alžeeria, Aasia (Hiina) ja Mehhiko turgudele.
Võitootmine on I kvartalis langenud. Üheks põhjuseks on piima rasvasisalduse langus ja on võimalik, et see langeb veelgi, sest tootjad on fokuseeritud mahule. Kuna või hind on väga kõrge, pole teada, kuidas reageeritakse kõrgetele hindadele. Lähiajal võihinnad ilmselt ei lange, kuid pikemas perspektiivist ehk väheneb tarbimine.
Juust on tagasi kasvus, tootmine ilmselt tõuseb, eksport ka, juustu väärtus on atraktiivne, 2016 II poolaastal hinnad taastusid ja 2017 I kvartalis toodeti rohkem juustu, eksport on saavutanud uue rekordi, mis jätkuvalt suureneb. Suurem eksport on olnud USA-sse, Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Põhja-Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse.
Piimaturg on tasakaalus
Kokkuvõtteks võib öelda, et piimaturg tervikuna on rohkem tasakaalus kui varasemalt. Täheldada võib piimarasva puudust ja lõssipulbri ülejääki. Rekordhinnad võil, madalad lõssipulbril, juustul hea väärtuse kasv. Turg on endiselt kergelt tasakaalust väljas tänu madalamale tootmisele mitte tarbimise tõusule. Hinnad on ja jäävad volatiilseks.
Tavapäraselt tehakse aastakoosolekul liikmesriikide delegatsioonide ülevaade piimaturu olukorrast. Siinkohal ehk võiks esile tõsta Leedu sõnavõtu. 2016.a lõpetas Leedus tegevuse 7000 piimatootjat, lehmade arv vähenes 50 tuhande võrra ja farmide arv tervikuna 13%. Keskmine hind 4,2% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piimal oli 22,7 senti. Leedu osa Baltikumi piimaturust on 48%. Piimatoodete tarbimine inimese kohta (ümberarvestatult piimale) on 441 kg/inimene. Eestis on see näitaja 326 kg/inimene. Eestis oli 2016.a 4,0% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima keskmine hind 23,7 senti.
Kas vadakutoodetest on saamas commodity-kaup?
Tavapäraselt teeb Chistophe Lafougere (Gira) ülevaate oma viimasest uuringust, mis seekord oli pühendatud vadakutoodetele. Teemapüsituseks küsimus, kas vadakutootedest on saamas commodity kaup. Vastavalt definitsioonile loetakse commodity-kaubaks toodet, mis on sarnane kõigil ettevõtetel, puuduvad kvalitatiivsed erinevused ja hind kujuneb turul üldiselt.
Täna toodetakse maailmas 6 miljonit tonni vadakut, millest EL-i osa on 58% ja 32% toodetakse USA-s. 45% vadakust töödeldakse tavaliseks pulbriks ja ülejäänud osa kõrgekvaliteedilisteks suure lisandväärtusega vadakutoodeteks nagu 40% WPC, 8% WPI, 7% DWP. Prognooside kohaselt on kõige madalam turukasv tavalisel vadakupulbril (+1,4%), samas ülejäänud vadakutoodetele prognoositakse kasvu 4-6% aastas. Tarbimise poole pealt võib öelda, et 45% vadakutoodetest tarbitakse EL-is, 23% USA-s, 8% Hiinas ja ülejäänud Aasias 12%. Demineraliseeritud vadakupulber on nn Euroopa toode. 89% sellest tootegrupist valmistatakse EL-is. Demineraliseeritud vadakupulber moodustab 10% EL-i kuivatatud vadakutoodetest ja 60% tootest läheb imikutoidu valmistamiseks, 8% kliiniliseks toitumiseks, 14% kondiitrisektorisse ja 8% jäätise valmistamiseks.
Seega vadaku lugu ei ole veel läbi. Täna võib öelda, et tavaline kuivatatud vadak on tavaline mahutoode, kuid teiste vadakutoodete kasv ja areng jätkub, tegemist on kõrge lisandväärtusega toodetega, millel järjest kasvav turuosa. Vadakutootmine on teatavasti seotud juustu tootmisega. Eksperdid prognoosivad juustuimpordi olulist kasvu Hiinasse ja arvatakse, et aastateks 2024-2025 on Hiina juustu import suurem kui oli Venemaa oma enne sanktsioone.
Konverents “Piimakaubandus muutuvas poliitilises keskkonnas”
Ettekannetega astusid üles nii Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni kui ka korraldajamaa Hollandi ettevõtjad ja eksperdid. Üldistavalt võiks öelda, et poliitiline sõnum Euroopa Parlamendilt oli, et majandust ei saa tühja kõhuga üles ehitada, kuid toit ja toidu tootmine on alati ka poliitika. Järjest enam muutub kaupade tootmine üleilmseks, kuid põllumajandustoodetel on endiselt konkreetne koht ja nägu. Samas ei kiidetud heaks riikide püüdu fragmenteerida ühist siseturgu, kasutades selleks kodumaise tooraine märgistamise nõuet.
Ettevõtjate vaates on piimatoodete tootmisel tervislikkus uus religioon, millele lisandub läbipaistvus toote koostise osas. Tuleb näidata, et kasutatakse õigeid ja häid asju. Suhkur on uus patt, mida tuleb arvestada ja pakkuda tarbijale vähese suhkruga tooteid, mitte kasutada kunstlikke magusaineid ja püüda seda kõike tarbijale ka öelda ja pakkuda. Suur võimalus piimatööstustele on pakkuda valgurikkaid ja valguga rikastatud tooteid, sest toit ja sport käivad täna käsikäes. Muret teeb aga pead tõstev protektsionism, mis lõhub ühtset siseturu toimimist.
Muutunud on ka piimakaubandus maailmas. Täna teab 99% ostjatest väga täpselt, mida nad ostavad. Mahutoodete kaubandus on muutunud, sest järjest rohkem nõutakse erinevaid kvaliteedi- ja koostise tooteid, vajalikud on erinevad sertifikaadid ja auditid ning akrediteerimised. Vastutus on suurenenud kogu toidutarneahelas ja sealhulgas ka piimatoodete müügi ja ning ekspordiga tegelevatel ettevõtetel. Oluliselt rohkem on turuolukorda hakanud mõjutama poliitiline ebastabiilsus teatud regioonides ja kasvav trend on veterinaarsed riskid ning nõuded, mille mõju tähtsust ei tohiks alahinnata.
EPKK on Euroopa piimaeksportööride organisatsiooni Eucolait liige alates 1998. aastast. Aastakoosolekul kohtuvad oma ala eksperdid. Tehakse kokkuvõtteid eelnenud aastast ja prognoositakse arenguid järgnevateks. Aastakoosolekul osales EPKK juhatuse liige Tiina Saron.
