Jaanipäeval on eriline mõju

Suvi on alanud. Aeg lendab endiselt meeletu kiirusega. Hiljuti küsiti minult, kas olen mõelnud sellele, et kohe hakkavad päevad lühemaks jääma. Ausalt öeldes pole sellekski aega jätkunud. Aga tõsi on see muidugi.

Ööd on endiselt valged, kuid juuli lõpus tuleb ühtäkki teadmine, et hommik hakkab kuidagi hiljem peale. Ent looduses on veel pillavalt helde aeg. Kõike jagub – valgust, rohelust, õisi ja kohe ka esimesi vilju.

Jaanipäeva peavad loodusrahvad tähtsamaks kui jõule. Pealegi on õige pidu ikka aasta kõige kaunimal ajal. Saan suurepäraselt aru talvel sündinud inimestest, kes oma tähtpäeva sootuks suvel tähistavad.

Teeb natuke nukraks, et valdavalt pööratakse suurte pühade ajal tähelepanu söögile-joogile. Mõlemaga liialdades seatakse aga löögi alla tervis. Kerge huumoriga lähenedes võiks ju väita, et pole enam ajad, kus paremad palad hoiti pühadeks ning argipäeviti aeti üpris kasinalt läbi, kuid tervis oli seesuguse elustiili juures kindlasti parem.

Mis oleks, kui pööraks sel jaanipäeval pilgud hoopis metsa poole? Võtaks aega iseendale. Lihtsalt läheks, oleks, vaataks ja kuulataks.