Võidupüha riigipühana tähistamise üks põhjustest: tuleks suve ajal üks püha juurde võtta

1934. aastal, kui riigikogus arutati võidupüha seadustamist riigipühana, oli saadikute põhiliseks argumendiks uue vaba päeva kehtestamise jaoks just ilm.

23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

16. veebruaril 1934 otsustas riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Püha seadustamise ajal oli riigikogus põhiliselt juttu ainult ilmast. Karsten Brüggemann kirjutas 2004. aasta Vikerkaares: "Kui Riigikogu saadikud 1934. aasta jaanuaris ja veebruaris 1922. aastast pärineva pühade ja puhkepäevade seaduse muutmist arutasid, ei vaidlustanud päeva ajaloolist tähendust keegi: “Seda ju keegi ei eita,” nagu rõhutas ka sotsialist August Sirro. Kuid esmajoones oli talle tähtis, et “tuleks suve ajal üks püha juurde võtta (…), et võimaldada linnainimestele ja eeskätt vabrikutöölistele vaba õhku hingata”. Ja nii ei arvanud üksnes Sirro. Isegi Jaan Sootsile, ülemjuhataja Johan Laidoneri staabiülemale Vabadussõjas, kes esindas 1934. aastal talunike huve, oli sel debatil tähtis eelkõige aastaaeg, kuhu uus püha langeb: “Külv on siis juba läbi,” selgitas ta oma kaassaadikutele. Seepärast võivat ka talunik endale seda vaba päeva lubada. Lisaks kuulutati ka 22. juuni poolenisti vabaks päevaks ning talunike ja tööliste esindajad olid lepitatud tänu puhkamisvõimalustele, mida uus püha juba varemgi vaba jaanipäeva eel nende valijatele pakkus."

Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui Tallinnas võidupüha ja XI üldlaulupeo puhul pühitsemine suurejooneliselt ette võeti. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.

Pärast 50aastast vaheaega tähistati taas Võidupüha Eesti muinsuskaitse seltsi eestvedamisel, kui 1989. aastal sõideti 23.-25. juunis Tallinnast erirongiga ligi 300 inimesega Vabadussõja lahinguväljadele.