FOTOD: Keavas näidati üle 20 aasta taas tõupulle

1990ndate algul peeti Keava pullijaamas viimased pullinäitused. Kui Eesti tõuaretajad hakkasid kohandama oma aretuskeskust Euroopa Liidu nõuetele vastavaks, jäid pullinäitused ära. Nii oli tänavu suvisel pööripäeval peetud pullišõu esimene üle pikkade aastate.

„Mina tulin tõuloomakasvatajate ühistusse 1995, siis neid näitusi enam ei olnud,“ ütleb ETKÜ juhatuse esimees Tanel Bulitko enne pullide esitlemise algust. „Aga aretajad tellivad meilt spermat ja tahavad teada, milline see pull välja näeb, kelle sperma nad paberite järgi valinud on.“

Nimelt on iga pulli kohta olemas 12 aretustunnust, mida tema kasutamine karjas tema tütardel parandab. Piimakarja puhul on olulisimad piima kogus, rasv, valk, somaatilised rakud, udar, kehakuju ning jalad. Lihapullidel on väga tähtis ka hea iseloom ja tütarde poegimiskergus.

Bulitko esitles Kehtnasse kogunenud huvilistele kõigepealt kolme lihapulli – simmentali Commes, aberdiin-anguse pulli Troy ning akviteeni heledat tõugu pulli Hercules. Kõik need oli ETKÜ ostnud Saksamaalt oksjonilt.

Imetelda võis ka ühte suurt punast pulli ning tervelt kahtkümmend holsteini pulli. Noorimad, pooleteist- kuni kaheaastased, olid peamiselt genoompullid, kelle ostuotsus on tehtud geenitestide tulemuste alusel. Pisut vanemad on embrüosiirdamise teel saadud pullid. Vanim näidatuist, Klondike, on aga liisingpull.

Kokku elab ETKÜ Keava pullijaamas sugupulle 70 ringis.