Jahimehed: šaakali arvukust tuleb paremini reguleerida
„Šaakali arvukus on plahvatuslikult kasvanud ja kui nii jätkub oleme väga tõsise probleemi ees,“selgitas seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe. „Meil tasub õppida naaberriikide kogemusest, kus on kasutusele võetud šaakali arvukuse ohjamiseks efektiivsed meetodid," selgitas ta ja lisas, et „üks nendest on kindlasti tõhusam küttimine," lisas ta.
Šaakali olemasolu Eestis tõestati 2013. aasta kevadel. 2015. aastaks kasvas pesakondade arvukus vähemalt viie võrra. 2016. aasta algusest on šaakalitel väikeuluki staatus: talle võib jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Mullu jäi meil keskkonnaagentuuri andmetel auto alla 16 šaakalit ning kütiti kuus isendit. Läinud aastast on mitmel pool rannaaladel murtud lambaid ja suure tõenäosusega tegid seda šaakalid. Rünnakute ennetamiseks oleks vaja intensiivistada šaakalite küttimist, et pidurdada nende populatsiooni kasvu.
„Küsimus ei ole ainult maamajandusele tekitatud kahjudes, vaid tegemist on liigiga, kes võib väga oluliselt mõjutada meile omast linnustikku ja väljakujunenud toitumisahelaid,“ selgitab jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Sellest tulenevalt pöördusime keskkonnaministri poole, et pikendada senist lühikest küttimise tähtaega," põhjendas tegevjuht.
Eesti Jahimeeste Selts on esindusorganisatsioon, mis ühendab 11 000 jahimeest üle Eesti. EJS täidab muude ülesannete kõrval ühiskondlikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel, mille üheks eesmärgiks on viia miinimumini ulukite tekitatud kahjud maa- ja metsamajandusele ning kalavarudele.