Erilised külalised aias

Aedu on mitmesuguseid. Neid võib liigitada ilu- ja tarbeaedadeks koos kõigi vahepealsete variantidega. On piinlikult korras aedu, kuid ka selliseid, kus lastakse loodusel olla ja oma elu elada.

Kui tegu on maa-aiaga keset loodust, kus iga murus kasvavat võilillejuurt noaga taga ei aeta ega muudeta kogu maapinda peenramaaks, muutub aed pikapeale põnevaks paigaks. Siis tuleb juurde mitmeid taimi, keda istutatud ega külvatud pole. Seemned ju levivad nii tuulega kui lindude abil.
Üllatusi leiab ka peenramaalt. Nii leidsin uute istutatud taimede vahelt n-ö umbrohuna koriandrit, mets-kassinaerist ja maarjaohakat. Rõõmu kui palju!
Aastate jooksul on aed pakkunud üllatusi ka sootuks eriliste loomade näol, kes siia elama asunud. Kusjuures kõik neist pole üldsegi oodatud.

Jänesed on siin lausa põlisasukad, kes üritavad kapsataimi nahka pista. Aga neil on veel üks komme – oma pojad sokutavad minu aeda kasvama.
Kõige üllatuslikum loom, kelle olemasolust mul aimugi polnud, oli 2011. aasta augustis traatlõksu jäänud kuldkollane mutt.
Külaline, keda ilmselt keegi oma aeda ei oota, on muidugi rästik. Kuigi see liik on ilmselt minust kauem siin elanud. Mitmel suvel on rästik aias olnud, kuid alati on ta ka kinni püütud ja kaugemale toimetatud. Mullu suvel viisin 25 km kaugusele karjääri.