Kui olümpiamängud olid peaaegu koduõuel

Väikese mööndusega võib öelda, et kahel korral möödunud sajandil jõudsid olümpiamängud meie koduõuele. Algselt 1940. aastal Helsingis toimuma pidanud suurvõistluse puhul räägiti paari spordiala jõudmisest Eesti pinnale. 1980. aastal põles olümpiatuli ka Tallinnas.

1952. aastal Helsingi suveolümpia puudutas meid lähemalt kui ükski varasem. Seda enam et esialgu 1940. aastal põhjanaabrite pealinnas toimuma pidanud suurvõistluse paar spordiala plaaniti korraldada Eestis. Tosin aastat hiljem oli aga maailm muutunud. Johannes Kotkase võidetud kuldmedali väge see muidugi ei kahandanud.

Kui aga 1980. aastal korraldas olümpiamängud esimese sotsialistliku riigina NSV Liit, põles olümpiatuli ka Tallinnas. Olümpiaregatt oli tähelepanuväärne, sest kunagi varem ega hiljem pole olümpiamedaleid jagatud okupeeritud riigi territooriumil. Ometi ei saa me ajalugu muuta, ja seda tuletavad meelde Olümpia hotell, lennujaam, teletorn, linnahall, rääkimata Pirita purjespordi keskusest.