Fääri saared: pole põlde ega lehmi, aga külad säravad

Maailmas ringi reisides näed, kui targad on inimesed – kuidas nad oskavad igas riigis kohaneda oma kliima, looduse ja oludega ning teha ellujäämiseks ja toidu­varumiseks parimaid valikuid.

Maalehe tellijareisid on viinud looduse- ja maaeluhuvilisi eri paikadesse. Lisaks katedraalidele ja raekodadele on alati programmis ka kohalikku koloriiti talude, farmide ja toidutootjate külastamine. Nii ka tänavusel reisil Fääri saartele.

Fääri saartel pole metsi, põlde ega lehmakarju. Kõik 17 saart on kaetud sügavroheliste märgade mägedega, millest voolavad alla joad ja kosed. Vihma sajab 280 päeval aastas.

Juba vähemalt 1200 aastat on seal aga elanud inimesed. Ellu on neil aidanud jääda lambad.

Kui kõigi 18 Fääri saare lambad kokku lugeda, saab neid umbes 70 000.
Maalehe reisiseltskonda vaevanud küsimus – huvitav, kas siin lehmi ka peetakse – sai vastuse kolmandal päeval, kui külastasime Varmakeldugardurini piimafarmi Bordoy saarel.