VILJELUSVÕISTLUS 2017: Tänavused kaerapõllud lubavad head saaki

Üle mitme aasta osalevad viljelusvõistlusel taas ka kaerapõllud. Viiest põlust on üks mahekaer, teised tavalised. Emanus võistluspõldudest asuvad enamasti Lõuna-Eestis.

Sortidest on esindatud vaid heledateralised toidukaerad – 'Niklas', 'Cabby', 'Donna' ja 'Peppi'.

Kaerakasvatajad Erki Oidermaa, Argo Must, Avo Kons, Andres Kontse ja Jüri Ilves tõdevad, et praegu tasub kaera kasvatada. Inimesed, eriti Euroopas, püüdlevad järjest tervislikuma toidu poole ning toidukaera tarbimine tõuseb.

Kaeraturg on praegu hea ka sellepärast, et Tartu Mill, kes ehitas Dobelesse üle-eelmisel aastal kaerahelbetehase, laiendab nüüd seda. Laiendatud tehase tootmisvõimsuseks saab 20 000 tonni kaerahelbeid aastas praeguse kümne asemel.

Kaera müüakse aga ka Jaapanisse ning Hispaaniasse. Seal söövad seda hobused.

Üks võistlejatest, Erki Oidermaa, kelle käes on umbes 40 protsenti Eesti kaeraseemne turust, kinnitab, et ka kaeraäri tasub end ära, kuna nõudlus seemnekaera järele on suur nii Eestis kui Lätis.

Selles situatsioonis on kaera kokkuostuhind praegu võrdne nisuga, umbes 160 eurot tonn. Mahekaera tonni eest makstakse 300 eurot. Samas tuleb kaer hulga odavamalt kätte.

Külviaeg oli kõigil viljelusvõistluse põldudel mai esimesel dekaadil, külvisenorm umbes 500 idanevat tera ruutmeetril.

Madalaim lämmastikufoon oli tänavustel võistlejatel 100, kõrgeim 114. Sealhulgas on juba ka kasutatud leheväetis. Taimekaitset vajab kaer vähem, näiteks võib hakkama saada täiesti ilma putukatõrjeta.

Samas, kuna tänavune vihmane ja jahe suvi kasvatab kõrre väga pikaks,on kaerale kasutatud tänavu ka kasvuregulaatorit.

Kaerapõldudega võistlejad

• Andres Kontse, Võrumaa, sort 'Donna'
• Avo Kons, Võrumaa, sort 'Gabby'
• Argo Must, Põlvamaa, sort 'Niklas'
• Erki Oidermaa, Põlvamaa, sort 'Niklas'
• Jüri Ilves, Järvamaa, sort 'Peppi'