Uus juht soovib taluliitu nooruslikumaks muuta
Alates augusti algusest juhib Eesti Talupidajate Keskliitu selle endine nõunik Kerli Ats.
Kerli Ats on pärit Pärnumaalt Sindist, lõpetanud Pärnu Raeküla gümnaasium ning õppinud Tallinna Tehnikaülikooli kolledžis rahvusvahelist majandust ja ärijuhtimist. Sel kevadel lõpetas EBSis ettevõtluse erialal magistriõppe . Lisaks magistriõpingutele alustas ta mullu sügisel veisekasvatuse õpinguid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduse koolis, et tulevikus alustada oma veisekasvatusega.
Milline on teie senine kogemus ja kokkupuude taludega?
Veel paar aastat tagasi pidasin end põliseks linnatüdrukuks, kes tegeles nn kaunite kunstidega: laulsin kooris ja õppisin muusikakoolis saksofoni. Põllumajandusega polnud mul ühtegi kokkupuudet, sest ka minul, nagu paljudel teistel noortel, oli ettekujutus põllumajandusest kui mitte väga atraktiivsest majandussektorist.
Kaks aastat tagasi, 2015. aasta suvel, toimus aga pööre ning sellest ajast peale olen ma valdavalt oma vabaaja, energia ja tegevused suunanud just talupidamisse.
2012. aastal ostis mu isa Vello meie perele Surju Luigeveski talukoha. Nimelt on mu isa pärit Surjust, mistõttu oli asukoht talle tuttav ja ostuotsus ei vajanud pikka kaalumist. Tol hetkel oli see koht võssa kasvanud ning peale lepiku ja suure heina asusid krundil veel maha põlenud veski jäänused ning üks vana ait.
Siis mõtlesin küll, et milleks mu isale taoline koht, kust ei vaadanud vastu midagi muud peale raske töö ja vaeva. Kuid pärast esimesi suuri talguid ja võsakoristust sain aru, mis teda sinna tõmbas. Tiheda rägastiku alt tuli välja imeline talukoht vaatega kaunile Lähkma jõele.
Nüüd ongi minu südamesoov alustada seal oma põllumajandusettevõttega, mis tegeleks lihaveiste kasvatamisega. Soovin ennast ja oma pere täielikult selle kohaga siduda ning anda seeläbi panus ka kohaliku piirkonna arengusse. Sellepärast läksin ka Olustverre loomakasvatust õppima.
Olen kirjutanud mitmeid projekte ning äriplaane maaettevõtlusele ning teinud neile finantsanalüüse oma maaettevõtluse nõustamisbüroos, mille asutasin koos oma EBSi kursusekaaslastega 2016. aasta jaanuaris. Ka sealtkaudu on talude majandamise teemad mulle tuttavad.
Milline on talude ja talupidamise tulevik Eestis?
Olen veendunud, et Eesti põllumajanduse selgrooks on praegu ja ka tulevikus Eesti talud. Talud ja talutootmine mitmekesistab meie põllumajandussektorit, täiendades suurtootjate poolt pakutavat erilisemate ja mittestandardsete toodetega.
Tänu talutootmisele ongi meie poelettidel kaubad, mida saab teha vaid käsitööna ja väiksemates kogustes. Selleks, et talutoodangut esile tõsta, oleme ETKLis loonud kaubamärgi “Ehtne Talutoit”, mis annab tarbijale selge signaali, et see kaup on valmistatud Eesti talus ja nende kasvatatud toorainest. Märk on juba mõni aasta olnud kasutusel ning on saanud vaid positiivset tagasisidet.
Veel üheks suureks väljakutseks on hakkajate noorte meelitamine põllumajandussektorisse. See tähendab, et tuleb suurendada valdkonna populaarsust ja õpetada välja spetsialiste, kes saaksid kaasaegses põllumajanduses hakkama kõrgtehnoloogiliste tööriistade juhtimisega. Minu soov on uuenduslikuma ja kaasaegsema organisatsiooni tegevusse kaasata rohkem nooremaid põllumajandusettevõtjaid kaasa rääkima ja arvamust avaldama, kuidas valdkonda Eestis edasi viia ja arendada.
Enne olite taluliidus nõunik. Kuidas on tänaseks teie tööülesanded muutunud?
ETKLis alustades oli minu tööülesanneteks tegevjuhi abistamine. Lisaks oli minu vastutusalas kaubamärgiga “Ehtne talutoit” seotud tegevused, mille arendamise ja juhtimisega tegelen ka edaspidi.
Nüüd pean juhtima kogu organisatsiooni, seisma liikmete huvide eest ning tagama organisatsiooni jätkusuutlikkuse. Minu eesmärk on kaasajastada organisatsiooni juhtimist, et saaksime efektiivsemalt pakkuda oma liikmetele soovitud nn “katust”. Olen väga avatud koostööle ja liikmete ettepanekutele ning mõtetele organisatsiooni avatumaks ja efektiivsemaks muutmiseks.
Kindlasti on mul veel palju õppida, kuna sektor on väga reguleeritud ning spetsiifiline. Tunnistan, et ma pole selles valdkonnas väga kogenud, mistõttu puudub mul nn kultuurikiht. Samas on ETKLil väga väärikas nõukogu, kes oma kogemuste ja teadmistega organisatsiooni panustavad.
Kindlasti toetavad mind minu ülesannete täitmist uuel ametipositsioonil varasemad õpingud ning eeskätt suur soov ja pühendumus Eesti talupidamisse panustada. Usun, et see kõik kokku annab mulle suure jaksu ja oskust organisatsiooni uue hooga edasi viia.
