Rukkilill – rahvuslill, kuid mitte ainult

Algselt Vahemeremaadest pärinev rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluharimise laienedes asustanud inimese kannul kogu maakera.

See ühe- või kaheaastane taim kasvab umbrohuna tali- ja suviteraviljades ning jäätmaadel. Samas on sellest kaunist lillest aretatud iluaianduse tarbeks mitu sorti.
Rukkilill on püstise ja harunenud, veidi võrkvillase ning väheste lehtedega varrega, mis võib kasvada 30–70 cm kõrguseks.

Õied moodustavad üksiku korvõisiku varre või selle harude tipus. Korviku äärisõied on lehterjad ja steriilsed, seeme valmib õisiku keskel asuvates mõlemasugulistes putkõites. Õied on sinivioletsed, sortidel roosakad, purpurpunased või valged ning need õitsevad juunist septembrini. Vili on 4 mm pikkune lendkarvadega seemnis, mis valmib juulis.
Teda tuntakse seetõttu, et ta kasvab peamiselt taliviljapõldudel. Eks ole meie ammused vaar-isad praegustele Eesti aladele rännates toonud ta kaasa kusagilt lõunast. Taliviljas kasvades on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed ja pidulised punuvad temast kauneid pärgi koos härjasilmadega, rukkilillepärjad- ja vanikud ehivad sageli laulu- ja tantsupiduliste päid ning sümboolikat.