07.09.2017, 00:00
Põlislaaned lähevad range kaitse alla
Loodetavasti oskab loodus omapäi hästi toimetada ja Eestimaad katab, no ütleme 100 aasta pärast, 35 000 hektarit range kaitse all olevaid laane- ja salumetsi, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui praegu.
Ajalooliselt kasvasid salumetsades valdavalt laialehised puud. Majandamise tulemusena koosnevad need metsatüübid praegu enamasti kase- ja kuusepuistutest. Eesmärk on pärnad ja jalakad neisse metsatüüpidesse tagasi meelitada.
FOTO:
Lootusele annab alust Riigi-metsa Majandamise Keskuse (RMK) koostatud ja äsja keskkonnaministeeriumile edastatud salu- ja laanemetsade range kaitse tagamise ettepanek. Nimelt valis RMK riigimetsast välja 35 183 hektarit laane-, salu- ja soovikumetsatüübiga alasid, millele võiks lisaks olemasolevatele moodustada kaitseala või karmistada praegust kaitsekorda. Kogu suurejooneline looduskaitseplaan tähendab 72 uue sihtkaitsevööndi (SKV) moodustamist, neist kõige suurem Marjakingu SKV üle 4000 hektariga.
