RMK soovib rohkem salu- ja laanemetsi kaitse alla võtta ning kaitsekorda karmistada
RMK esitas Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta täiendavalt range kaitse alla 26 500 hektarit salu-, laane- ja soovikumetsi riigimetsas ning karmistada kaitsekorda 8700 hektaril olemasolevatel kaitsealadel.
Laane- ja salumetsade range kaitse riikliku eesmärgi tagamiseks peatas RMK võimalikel tulevastel kaitsealadel tänavu jaanuaris metsade majandamise. Märtsis sai RMK keskkonnaministeeriumilt ülesande pakkuda koostöös erialateadlastega hiljemalt 1. septembriks riigimaale salumetsade kaitseks moodustatavate uute kaitselade piirid ja kaitsekord. RMK võttis aga ette terviktöö ja valis välja alad kõigi kolme metsatüübi senise puudujäägi katmiseks.
RMK ettepanek tagaks range kaitse kõikides Eesti metsatüüpides sellises ulatuses, mis pikas perspektiivis loob eeldused nendele metsatüüpidele omaste vanametsa liikide säilimiseks. Ülejäänud tüübirühmade metsa on range kaitse all juba praegu piisavalt.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas sõnas, et ettepaneku näol on tegemist kevadisel metsaseaduse arutelul tehtud kokkuleppe jõustamisega. „Lubasime riigimetsas täiendavalt range kaitse alla võtta 27 000 hektarit salu- ja laanemetsi, et ka tulevikus oleks tagatud neile metsatüüpidele omaste liikide elukoht. Oleme otsinud koostöös teadlastega välja ökoloogiliselt parimad võimalikud alad, et seda kokkulepet täita.“
Salu-, laane ja soovikumetsade riikliku range kaitse eesmärgi puudujääk (vajak) on tänase seisuga 34 070 hektarit, RMK pakkus selle katteks keskkonnaministeeriumile välja 35 183 hektari ulatuses salu- laane ja soovikumetsade alasid. Ettepaneku kohaselt võiks kaitse alla võtta 26 428 hektarit senist majandusmetsa ja senisest rangem kaitsekord tuleks kehtestada 8755 hektaril olemasolevate kaitsealade salu- ja laanemetsades.
RMK ettepanek on moodustada üle Eesti 72 uut sihtkaitsevööndit. Alade valikul lähtuti eeldustest, et need asuvad väljakujunenud metsamaal, seal on võimalikult suur laane-, salu- ja soovikumetsa kasvukohatüüpide osakaal, need on võimalikult suured, asuvad maastikus kompaktselt või piirnevad olemasoleva kaitsealaga ning seal leidub vana metsa.
Kuna uued kaitsealad moodustatakse senises majandusmetsas, siis on alade seas paratamatult eri vanuses metsa – on lagealasid, noori metsi, keskealisi metsi ja vanu metsi. Üle poole – 54% – valikust on 50-aastane ning vanem puistu, lagealad ja päris noorendikud (kuni 10 aastat) moodustavad 14%. Lagealad ja noorendikud võeti valikusse eesmärgiga tagada seal vana metsa liikidele elupaik tulevikus. See tähendab, et need alad hakkavad toimima vanametsa jaoks tõelise ökoloogilise elupaigana 80-90 aasta pärast.
See, millised alad ja millistes piirides täpselt kaitse alla võetakse, selgub Keskkonnaameti edasise menetluse käigus, kuid kõik välja pakutud alad on kuni uute kaitsealade loomiseni majandamisest väljas.
Keskkonnaminister algatab kaitsealade moodustamise menetluse eeldatavasti septembrikuu jooksul. Keskkonnaamet valmistab seejärel ette alade kaitse alla võtmise eelnõu ja seletuskirja ning korraldab eelnõu avalikustamise ja huvigruppide kaasamise. Kaitse alla võtmise otsuse aeg sõltub avalikustamise tulemustest.
Eesti metsadest on praegu kaitse all 25% – sellest 13% moodustab majanduspiirangutega mets ja 12% on range kaitse all. RMK hoole all olevast riigimetsast on praegu kaitse all 38%, sellest range kaitse moodustab 19%.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, sellel alal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
