Parema saagi saab siis, kui pärast vilja koristamist põhk mullas lagundada

Tänavune ilm kasvatas kõrre pikaks ja seetõttu tekkis koristamisel väga palju põhku, millega põllumehed hädas olid. Põhk aga võib olla väärtuslik mulla­parandaja, kui seda õigesti käidelda.

Põhk sisaldab keskmiselt 0,5% lämmastikku, 0,25% fosforit, 0,8% kaaliumi ja 35–40% süsinikku. Põhus on olemas ka teatud kogus väävlit, kaltsiumi, magneesiumi ja mitmeid mikroelemente.

Kui künname põhu pärast saagikoristust mulda, tagastame sellega ühele hektarile umbes 12–15 kg lämmastikku, 8–7 kg fosforit ja 24–30 kg kaaliumi.

Sõltuvalt mulla struktuurist lagunevad taimejäänused aga väga aeglaselt ja kõiki põhus sisalduvaid toiteaineid ei saa taimed esimesel aastal kätte. Lagunemiseks sobiva mikrofloora tekkimiseks kulub 3–5 aastat.

Selle ajaga võivad mulda koguneda kahjulikud ühendid ligniinid, mis pidurdavad kultuuride kasvu ja arengut ning aeglustavad orgaanilise aine mineralisatsiooni.