NÕUANNE | Mida loomade ekspordil silmas pidada?

Eestis on piimaveiste kasvatamisel pikaajalised traditsioonid. Tänapäevastel piimatootjatel on lisaks oma toodangu müügile võimalus täiendavat tulu teenida ka tõuveiste müügist.

Eestist on müüdud tõuveiseid väljaspool Euroopa Liidu riike Vene Föderatsiooni, Valgevenesse, Usbekistani, Georgiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Türki.

Üldjuhul on tõuveiste müügiks ostja poolt välja töötatud nii zootehnilised kui veterinaarsed nõuded, mida tuleb müümisel järgida. Zootehniline spetsifikatsioon kirjeldab tõumullikate vanust müügi hetkel, tiinestamise vanust, esmapoegimise iga, veise ema piimatoodangu nõudeid, võimalusel ka seemenduspullide järglaste järgi hindamise andmeid; nõutav on müügilooma puhtatõulisus ning kolme eellaste rea olemasolu.

Millised on suurimad zootehnilised puudused meie farmides, mida saaksime parandada?

Kuigi üldjuhul on teada Eesti piimalehmade kõrge toodangutase, siis ikkagi nõuavad ostjad, et ema esimese laktatsiooni toodang ei oleks väiksem kui 8000 kg ja hilisematel laktatsioonidel 8500 kg.

Partiide keskmised emade toodangud aga ulatuvad sageli 10 000 kilogrammini, mis näitab, et toodangutingimuste täitmine ei osutu tõuveiste müümisel meile takistavaks. Probleem võib olla hoopis esimesel laktatsioonil praagitud emade järglaste müümisel, kuna vajalikku toodangunõuet mittelõppenud laktatsioonil ei saavutatud.

Teiseks suurimaks probleemiks on mullikate tiinestumisvanus. Kui varasemalt oli mureks liiga hiline tiinestumisvanus, siis korraliku noorkarja kasvatamise juures saavutavad tänapäeval mullikad seemenduseks vajaliku eluskaalu tunduvalt varem, mistõttu farmerid ei jälgi alati ka looma vanust. Müügiks kasvatatud mullikatel ei tohiks olla seemendusvanus vähem kui neliteist kuud.

Suur potentsiaal jääb meie karjades kasutamata liiga suure mullikate vabapaarituse osatähtsuse pärast.

Igasugune müük on omaette protsess, seda enam on oluline elusloomade müügil loomade esitlemine pakkumiseks. Loomi peaks olema võimalik fikseerida, loomade pakkumise ala peab olema varustatud rohke kuiva aluspanuga, vabapidamisel olevad loomad peaksid olema eraldatud või märgistatud. Erineva vanuse või suurusega loomad peaksid olema fikseerimisel paigutatud eraldi, et ei tekiks ebaühtlast pakkumist. Kindlasti on oluline, et loomad oleksid ka sõnnikust puhtad. Loomad peavad olema nudistatud, neil ei tohi olla liignisasid, nahakahjustusi või -haigusi.

Edukaks tõuveiste müügitöö korraldamiseks on hea selle tegevuse planeerimine. Kuidas müüki täpselt planeerida, sellest loe pikemalt ja põhjalikumalt Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt.