Mesilase ja keskkonna suhete uurimisega alustati ELis sel eesmärgil juba mõne aasta eest. See hõlmab mesinikke, põllumehi, tööstust ja teadlasi.

Praegu üritatakse kokku koguda võimalikult suur andmebaas, et selle põhjal koos kõigi osapooltega töötada välja mudelid, kuidas saavutada olukord, et põllud annaksid saaki ja meilased ei sureks.

Kõigil on võimalus mesilaste teemal kaasa rääkida veebilehel Efsa4Bees.

Kas glüfosaadi uuringud on usaldusväärsed?

Kohtumisel olid ülal ka teised teravad teemad.

Keskkonnaekspert Aleks Lotman tõstis korduvalt üles küsimuse glüfosaatide ohtlikkusest. Tema andmetel on tehtud palju esinduslikke uurimusi glüfosaatide vähki põhjustava ning genotoksilise toime kohta, ent EFSA uurimustes on sellegipoolest järeldus, et 90% meie aia- ja põllusaadustest ei sisalda glüfosaate üle lubatud normi.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk küsis, miks EFSA peaaegu üldse ei anna lubasid kasutada toiduainete pakendeil teviseväiteid, kuigi nn tervisetooted on läbinud põhjalikud uurimused.

„Anname neid lubasid välja üks või kaks aastas,“ möönis EFSA peadirektor Bernhard Url. Seda, miks nendega nii kitsi ollakse, põhjendas ta sellega, et toodet pole piisava põhjalikkusega kirjeldatud, selle tervist edendavat mõju pole tõestatud piisava hulga katsetega ning enamasti ei vasta tervisetoodetena esitatud toiduained etteantud kriteeriumidele.

„Toidu tervistav mõju peab olema käegakatsutav!“ sõnas Url.