Euroopa pelletiturul on tekkimas puudujääk

Täna Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval seminaril Puit energiaks ütles Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs, et pärast mullust madalseisu pelletitootmine kosub ja turul on tekkinud juba defitsiit.

Igapäevaselt puidutööstuses tegutseva Palejsi sõnul on lätlased olnud Eesti metsanduse suhtes heas mõttes veidi kadedad. Just selle tõttu, et meil on see valdkond üksjagu edumeelsemalt arenenud.

Ta usub, et bioenergia, eriti puidust biomass, on tulevikukütus. Ja usub sedagi, et sellised ühendused nagu Euroopa Biomassi Assotsiatsioon on väga olulised, et puiduenergia arenguid suunata, nendes arengutes kaasa rääkida ning ka poliitikutele kuuldavaks teha.

"Kui puiduressurssi analüüsida, siis metsad kasvavad juurde eriti hästi Läänemere ümbruses. Ja siin on raie samuti kõige suurem. Palju on ka n-ö mahajäetud alasid, sh Lätis, kus võtab võimust võsa. Nende alade kohta võib öelda, et need pole õigesti majandatud," kirjeldas Palejs. "Lätis on sellist majandamata puiduvaru umbes 80 miljonit kuupmeetrit. See on energia- ja puidukütuse tootmise jaoks potentsiaalselt suur ressurss. Samasugust esialgu veel kasutamata ressurssi on palju ka Poolas."

Eelmisel aastal oli pelletitootmine madalseisus, mis mõne ettevõtte lausa seisma pani. Praegu näitavad märgid Palejsi sõnul, et pelletitootmine on tõusuteel, kõik tehased töötavad täisvõimsusel ja hinnad kerkivad. Seda eriti Skandinaaviamaades, sh Eestis ja Lätis. Saksamaal pelletitootmine aga pigem väheneb või püsib endisel tasemel.

"Pelletitootmise võib jagada kolmeks – ühed, kes toodavad valdavalt vaid oma riigi tarbeks, teised, kes toodavad peamiselt ekspordiks ja kolmandad, kes ise peaaegu pelleteid ei toodagi, vaid impordivad suurema osa oma vajadustest. Näiteks Suurbritannia," selgitas Palejs.

Didzis Palejs märkis, et näiteks Itaalias on kõrgekvaliteedilise puidugraanuli järele suur nõudlus ja talvel võib puhkeda paras paanika, kui pelleteid enam ei jätku. See on kergitanud ka pelletite hinda, tonn maksab lõpptarbijale keskmiselt juba üle 700 euro.

Ja kuigi tegemist on suhtelieslt noore puidukütusega - 15 aastat tagasi ei teadnud keegi pelletitest õigupoolest veel midagi -, ollakse praegu selle kütteliigiga juba harjunud ja see lisab ka nõudlusele hoogu.

Lisaks kergitab nõudlust ka Euroopa Liidu otsus järjepannu kivisöeelektrijaamu ja katlamaju sulgeda. Sama tendents on märgatav Hiinas. Üks võimalik alternatiiv kivisöele on aga just pelletid.

"Pelletitootmine on praegu küllaltki ebastabiilne ja see tuleneb toorainega varustatuse heitlikkusest," nentis Palejs. "Sellepärast ei saa tootjad sõlmida tellijatega ka aastast pikemaid tarnelepinguid. Vajalikud oleks aga pikaajalisemaid lepinguid, et nii tellijal kui tootjal oleks tuleviku osas kindlustunne."

Palejs sõnul on puidukütuse osas Euroopas ees rahutud ajad, Balti riikides on aga tema hinnangul võimalusi rohkem kui ohtusid. Võtmesõnaks on jätkusuutliku tarneahela olemasolu.