Riigimetsast võiks varuda kordades rohkem raiejäätmeid
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul me praegu ei tea, palju me 2025. aastal metsa raiume, küll aga teame, mida oleme teinud ja seda aluseks võttes saab ka tulevikuks sihte seada.
Kaubi tõi välja takistused ja tõrked, miks me pole siiani ikka veel välja jõudnud puiduressursi põhjalikuma kasutamiseni energeetikas.
"Üks, kus me praegu pole teinud ära maksimaalset taset, on raidmete kokkukorjamine uuendusraiete käigus. Seda suuresti looduslike tingimuste, aga ka majanduslike kalkulatsioonide tõttu," kirjeldas Kaubi. "Praegu võime raidmete varumiseks riigimetsas planeerida kuni kolmandiku majandusmetsadest. Isegi kui pinnas võimaldab raidmeid metsast välja tuua, peame ikkagi igas konkreetses piirkonnas lähenema sellele eraldi. Mängumaa on küll väike, aga samas ei kasuta me praegu ära ka seda vähest."
RMK varutud raidmete maht võinuks teoreetiliselt olla vähemalt 500 000 m³, tegelikult aga varuti vaevalt 100 000 m³. Kokku varuti mullu Eestis 600 000 m³ raiejäätmeid, seega lõviosa sellest kogusest tõid metsast välja erametsaomanikud.
Kaubi hinnangul saavutas juba aastaid kukkunud küttepuidu ja hakkpuidu hind tänavu arvatavasti põhja ning edasi enam ei lange. Hakkpuidu hind, mille RMK praegu saab, on 13 eurot/MWh. Katlamajas kütusena kasutatava hakke omahind tuleb 10–15 €/MWh kanti. Motivatsioon puitu kütuseks müüa kõnnib nööri mööda, midagi kindlat või väga kasumlikku selles ei ole, nentis Ulvar Kaubi.
Eesti turule tuleb praegu aastas 3,7 mln/m³ kütte- ehk energiapuitu. Küsimus on sellest, kes ja kuidas seda edaspidi kasutab.
"Me ei peaks otsima turu kunstliku reguleerimise lahendusi, vaid laskma puiduturul endal kujuneda," rääkis Kaubi.
Lisaks lubas ta, et kui otsustatakse puitu elektritootmiseks kasutada, võiks RMK-st tulla saja kilomeetri raadiuses Narvast aastas 100 000 m³ nn energiapuitu. Kaubi lubas, et riigimetsast raidmete kogumise osa lähematel aastatel suureneb.
