Ümarlaud: puiduenergia areng määratakse poliitikute tagatubades
Arutelus osalesid Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs, Kasperi Karhapää Fortumist, Mart Raamat keskkonnaministeeriumist, Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist ja Tiago Thomaz Statkraftist. Arutelu juhtis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.
Aigar Kallas: "Õhus on kaks suurt ootust – mida teevad poliitikud ja milline on turu ootus. Pidevalt midagi seadustes muutub ja ettevõtjate kindlustundele see muidugi kaasa ei aita. Millised on bioenergeetika arengustsenaariumid? Millest see areng ennekõike oleneb? Milline võiks olla aasta pärast küttepuidu hind kasutaja väravas?"
Rene Tammist: "Eestis on 90% praegu kasutatavast taastuvenergiast põhinev biomassil. Kui soovime taastuvenergia osakaalu suurendada eriti sooja- ja jahutusmajanduses, aga ka elektri- ja koostootmises, siis peame biomassi efektiivselt ja jätkusuutlikult kasutama. Näeme, et kui kaasata ka tuuleenergia, võiksime Eestis elektri- ja soojusmajanduses täielikult üle minna taastuvenergia kasutamisele. Need eesmärgid on teostatavad.
Pelletitootmine, mis vastab kavandatavatele säästvuskriteeriumitele sobib taastuvenergeetikasüsteemi. Meil on olemas biomassi, millele puudub alternatiivne kasutus ja mida võiks jätkusuutlikult ning vastutustundlikult majandades tõhusaks energiatootmiseks rakendada.. Mida tuleks vältida, on üleregulatsioon. Peaks olema tasakaal, mis innustaks ettevõtjad ka tulevikus taastuvenergiatkasutama.
Praegu näeme, et koostootmisjaamades on lokaalse biomassi kasutamise osakaal suurenenud. Et see veelgi suureneks, on tarvis, et seadusandlus tagaks selles sektoris arengustabiilsuse. Siiani pole seda päris hästi suudetud tagada. Sestap ka investeeritakse sektoris ehk vähem, kui tegelikult võiks.
Hinnaküsimus on keeruline. Eelmisel talvel oli küttepuidust puudus ja hinnad kerkisid. Leian, et pikas perspektiivis küttepuidu hind ka tõuseb."
Tiago Thomaz: "Oleme Norra valitsuse omandis olev firma, meil on 350 hüdroelektrijaama Norras ja Rootsis ja 20 mere- ja maatuuleparki Norras ja Suurbritannias ning samuti kasutame biomassi oma tootmises, näiteks elektritootmine Saksamaal, mis kasutab puidujäätmeid. Nüüd tuleme ka Eestisse, sest usume, et meil on siinses metsa- ja energiamajanduses oma roll täita.
Küsimus on, milline peaks olema signaal, et Eestis hakataks metsast rohkem välja tooma biokütuste valmistamiseks sobilikku nn väheväärtuslikku puitu.
Usume, et biomass elektri tootmiseks on vaid üleminekuosa. Tulevikus saab põhiliseks olema tuul ja päike ja uudsed akutehnoloogiad.
Ületootmise puhul on praegu veel üksjagu tõrkeid selle energia salvestamisega. Nii, nagu hakkavad laialt levima elektriautid, nii hakkab levima ja võimust võtma ka alternatiivenergeetika.
Et üleilmsel turul tõhusalt läbi rääkida ja tarneleppeid sõlmida, peab olema suur organisatsioon. Väikeste osaks jääb paraku vaid odava hinna pakkumine, ei enamat.
Euroopas suureneb nõudlus hakkpuidu järele, see on fakt. Tootjad, ka metsamajandajad peavad oma tegevust siiski püüdma tulevikku planeerida. Tulevik saab olema rahulik, hind tõuseb."
Didzis Palejs: "Hakkpuidu tarneahela efektiivsus on väga oluline. Ressurssi võib ju olla, aga kui seda mingil põhjusel kätte ei saa, pole sel ka justkui olemas. Tarned on praegu üsna hooajalised, aga süsteem neis puudub. Selle kallal tuleb töötada. Meie piirkonnas kasvab hakkpuidu kasutamine lähematel aastatel vähemalt paar korda praegusega võrreldes.
Kui üldse energia tulevikust rääkida, siis pole see ainult elekter. Assotsiatsiooni seisukoht on, et Euroopa energeetiline tulevik peitud biomassienergeetikas. Pelletid on toode, mis välja töötatud selleks, et küttepuitu oleks mõistlik mika distantsi taha transportida.
Erinevatel riikidel on energiatootmise arengutes erinevad seisukohad. Näiteks mõnes riigis ei peagi kütte pärast muretsema.
Mul on tunne, et järgmine aasta tood 10–12% hinnakasvu. Keerulisem on hinda ennustada aga juba näiteks kolme aasta peale ette. "
Kasperi Karhapää: "Usun, et praegune biomassi kasutamine energeetikas jääb järgmise kümnekonna aasta jooksul samale tasemele. Puidukasutus tervikuna aga hoogustub kindlasti, sellest valmistatakse ligniini, mööblit, seda kasutatakse meditsiinis, biokütuste valmistamiseks – variatsioonid aina suurenevad.
Poliitika väljakujundamisel on tarvis teha palju arvutusi ja hinnata ühe või teise tegevuse mõju kasvõi näiteks CO2 emissioonile. Soomes on praegu väga hea olukord, sest biomass on kättesaadav ja see on turul ka pidevalt olemas. Küttepuidu äri on tõsine asi. Ei ole ette näga märkimisväärselt suurt nõudluse kasvu."
Mart Raamat: "Uutel tehnoloogiatel on läbi aegade olnud ikka raske turule pääseda. Ja kui paljudest nüanssidest see sõltub, eelkõige poliitilistest otsustest. Näiteks kui elektriautode soetamist toetati, osteti neid hoogsalt. Nagu toetus lõpetati, lakkas ka elektrisõidukite ostmine.
Taastuvenergeetika turul on väga palju erinevaid huvisid. Järgmine suur samm peab tulema poliitikutelt – see peab olema poliitika, mis toetab taastuvenergeetikat ja biokütuste kasutuselevõtmist.
Mina ei ole mures bioenergia tuleviku pärast. Meie metsad jäävad alles ja ka bioenergia saab areneda. Eestis pole probleemi puidu müügiga, küsimus on selles, kuidas müüa oma puitu võimalikult kasumlikult. Edasistel aastatel küttepuidu eest makstav hind kindlasti kõrgem kui praegu."
Jaanus Aun: "Kuhu lõpuks välja jõudsime, on ju tegelikult ääretult positiivne – nõudlus energiapuidu järele suureneb ja ka hinnad kerkivad.
Eestis saab 99 päeva aastas loota taastuvenergiale. Oleme selle näitajaga Euroopa riikide seas üsna esirinnas, aga minna on veel pikk tee, et puiduenergia sektor veelgi edumeelsemalt areneks."
Kokkuvõtvalt leidis auditoorium, et küttepuidu hind kerkib lähemate aastate jooksul tasemele 27,2 €/tm.
